Talvine piirkiirus jääb muutmata
Suvist suurendatud piirkiirust 100 ja 110 lubavad märgid kaovad teedelt talve hakul. Maanteeameti peadirektori ase-täitja Harri Kuuse sõnul kasvaksid piirkiiruse vähendamise tõttu transpordikulutused, talvel toimuvate liiklusõnnetuste vähenemine jääks aga suhteliselt tagasihoidlikuks. “Kiiruse vähendamine 90-lt näiteks 80-le annaks liiklusõnnetuste vähenemise näol positiivse efekti juhul, kui sõidukite reaalne keskmine kiirus selle tagajärjel ka väheneks,” sõnas ta. Uuringud näitavad aga, et kui teeolud vähegi võimaldavad, sõidavad paljud piirangutest kiiremini. Soomes on talvine piirkiirus 80 kilomeetrit tunnis. Talvise piirkiiruse alandamisele järgneks massiline kiiruseületamiste laine, sest Eesti juhtidele jääks piirang arusaamatuks. “Lumega päevi on talvel 20–25, küllaltki suure osa talveajast on peateed lumevabad ja suhteliselt heas seisukorras,” rääkis Kuusk. “Seega jääks üldine talvine pikaajaline piirang juhile arusaamatuks ja sellele järgneks massiline kiiruseületamine.” Sel juhul ületaks tema sõnul kiirust üle poole kõigist juhtidest.
Juht peab ise otsustama
Ohutu kiiruse peab tema sõnul valima ikkagi juht ise. “Ekstreemsetes oludes on ka 80 kilomeetrit tunnis liiga suur kiirus,” möönis Kuusk. Suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis, suvisel ajal lõiguti ka kuni 110 km/h. Linnas kehtib kiiruspiirang 50 kilomeetrit tunnis. Seaduse järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel aimatava mis tahes takistuse ees.