.

Elupäästvat teenust kuni 15 minuti jooksul hakkab saama 93% elanikkonnast, umbes 121 000 inimest enam kui eile.

Kodupaigas kaotab töö 69 päästjat. Neist 17 loobus üldse päästetööst, järelejäänud peavad hakkama kaugemal tööl käima.

Kui senini jõudis suletavate komandodega valdades tuletõrje kohale minuti kuni viieteistkümnega, siis nüüd pikeneb aeg kõikjal kuni poole tunnini, selgitasid vallavanemad.

Tragikoomiline finaal

Puhja vahele sõidavad varahommikul tuletõrjeautod, panevad korraks kõik signaalid üürgama, et meenutada aega, mil Puhjas toimis riiklik päästekomando. Sellise aktsiooni kavandasid tänaseks suletava Puhja komando mehed, aga päästeamet keelas ära, räägiti vallavalitsusest. Nii jääb nukrail vallaametnikel vaid tänukirjadega kohale minna.

Palamusel istutakse kadunu meenutamiseks maha täna hommikul üheksa paiku, kui viimane vahetus on oma töö lõpetanud. Võsul kaetakse peielaud kell neli pärastlõunal.

Kunagi varem pole pahameeletorm päästekomandode sulgemise vastu nii suur olnud. Vihula vallavanem Raivo Uukkivi meenutas, et valla rahvas kogus novembris Võsu komando sulgemise vastu umbes 700 allkirja, edastas need koos oma ettepanekutega ministeeriumi otsustajatele, kuid ei saanud vastuseks mitte ühtegi rida.

Jõgevamaa maavanem Viktor Svjatõšev kogus suletava Palamuse komando toetuseks üle 2600 toetusallkirja, samuti tulemusteta. Leisis andis tuhatkond inimest komando sulgemise vastu internetis allkirju. Ikka tulemusteta.

Samal ajal aga nõuti juba eile keskpäeval, et Palamuse suletava komando mehed annaksid ära oma hapniku-aparaadi, milleta elude päästmine on sama hästi kui võimatu. Palamuse mehed keeldusid.

Rauno Juht ja Jüri Ala, kellel kahe peale kokku üle kolme-
kümne aasta päästestaaži, valmistavad oma viimast ühist lõunasööki.

Esimene neist saab tulevikus päästetööd Jõgeval, teine Tabiveres.

Mõlemad paigad on Palamuselt umbes 17 kilomeetri kaugusel. Sinna tööleminek tähendab lisakulusid, mida keegi ei kompenseeri.

Palgatöölt palgata tööle

„Viis lasteaeda, üks algkool ja lisaks veel Tootsi ja Teele kool, millel pilpakatus,” loetlevad mehed päästekomandos, kust ajaloolise Palamuse koolini jõuab minuti-kahega.

Palamuse päästjad mõistavad küll olulist juttu elupäästevõime kasvust, aga nendivad, et kui vaja, siis on nende kandis elusid päästetud ka kahekesi. Kui ikka inimene teisel korrusel aknast appi hüüab, enesel leegid selja taga, oleks totter ootama jääda, millal elupäästekomando saabub.

Mõlemad mehed on ennast küll koos kogu Palamuse senise komandoga üles andnud vabatahtlikeks tuletõrjujateks, kuid kahtlevad süsteemis. Ja selles, et kas põhitöölt Jõgevalt ja Tabiverest tulles on ikka aega ja tahtmist sama tööd vabast tahtest edasi teha. Pealegi ootab ju teinegi töökoht täitmist, teine töö tegemist, nagu paljude päästjate puhul.
„Ainult päästja palgast lapsi Tartus ei koolita,” kostab põhjendus.

Enamik üheksast suletavast päästekomando hoonest olid valdade omad, üldjuhul ka valdade rahaga remonditud. Kui senini maksis päästeamet hoonete kasutamise eest, siis nüüd jäävad kulud valdade kanda.

Võsu hoones hakkab suvel tegutsema vetelpääste. Kulud jäävad 5000 euro ringi aastas. Saku hoone haldamine maksab aastas umbes 15 000 eurot.

Vallavanem Kuno Rooba selgitas, et poole summast katavad teised rentnikud politsei, kiirabi ja tuletõrjemuuseum. Emmastes kulub aastas 2500 euro ringis, teatas Sander Vaikne Emmaste päästekeskusest.

Pukas ollakse aga plindris, sest vahatahtliku päästeteenistuse käivitamiseks oleks vaja ligi 30 000 eurot. „Komando praegused ruumid kuuluvad ettevõtjale ja on tasuta kasutuses kuni komando tegevuse lõpuni,” selgitas vallavanem Heikki Kadaja. „Vaja on luua uued ruumid, leida raha küttele ja remondile, auto ja personali tarbeks. Küttekulu ruumidele oleks ligikaudu 5000 eurot, hoone remondiks kulub 20 000. Autode hooldus ja küte võiks olla 7000. Praeguses rahanappuses ei ole täiendavate vahendite leidmine kerge,” andis Kadaja teada.

Aprillis põles Piirissaarel maha kaks maja, tule kandumise kolmandale tõkestasid kohalikud vabatahtlikud. Päästjad jõudsid mandrilt kohale kaks tundi pärast väljakutset. Üheksa suletud komandoga paigas loodetakse, et selline õudusunenägu ei kordu ealeski.



PROTEST

Ametiühingu austusaktsioon keelati ära

Eesti päästeala töötajate ametiühing soovis eile õhtul korraldada suletavate komandode austusürituse. Kavas oli iga komando isikkoosseis ja päästetehnika oma komando juures üles rivistada. Lisaks minutiks sisse lülitada ka päästetehnika alarmseadmed ning seejärel teha mäletuseks fotosid.

Paraku keelas päästeamet päästetehnika ja varustuse kasutamise sellistel eesmärkidel, seisab ametiühingu pressiteates.



VABATAHTLIKUD

Alustati täiesti valest otsast

„Kõigepealt oleks tulnud vabatahtlikud välja koolitada, alles seejärel komandod sulgeda,” leidis ligi poolsada aastat priitahtlik pritsimees olnud Tuve Kärner. Ta on Järva-Jaani 113 aasta vanuse tuletõrjeseltsi liige.

Kärneri sõnul ei saa vabatahtlikkus tekkida sunniviisiliselt. „Kuidas sa ikka ütled senini oma töö eest palka saanud tuletõrjujale, et homsest pead sa hakkama seda tööd tegema vabatahtlikult?” küsis ta. Ja nentis, et praegu on paljude suletavate komandodega piirkondades just selline olukord.

Pealegi, kui inimesed on harjunud saama riiklikku päästeteenust, siis võtab priitahtlikkuse kasvamine aega, see ei teki päevapealt ja käsu korras.

Sama mõtet jagab Puhja vallavanem Peeter Sibul: „Vabatahtlike komandosid ei saa kampaania korras luua, meenub üks nõukaaegne põhimõte – kui vabatahtlikke ei leidunud, siis määrame… Olnuks ootuspärane, kui need tekiksid toimivate komandode kõrvale.”
Priitahtlik pritsimees Kärner lükkas ümber võimaluse, et vabatahtlikuks tuletõrjujaks võiks saada suvaline vähese päästehariduse, kuid tugeva tuletõrjumise tahtmisega inimene. Kokku on vaja läbida ligi viiskümmend tundi koolitust, et mehest ka tulekahjul kasu oleks. Seegi võtab aega.

Järva-Jaanis on pidevalt väljasõiduvalmiduses neli priitahtlikku pritsimeest, saatuse irooniana on neil aga nelja peale kõigest kaks komplekti päästevarustust, ilma milleta välja sõita ei tohi.
Päästeameti kinnitusel alustavad vabatahtlikud tuletõrjujad juba täna valvet Võsul, Sakus ja Palamusel. Mujal on vabatahtlikkuse edendamisel kõige kaugemale jõudnud Emmaste ja Võnnu.



KOKKUHOID

Kokkuhoiu suurus veel täpselt teadmata

Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe selgitas, et 2012. aastal üheksa komando sulgemisest vabanevate vahendite hulk on 114 500 eurot. „Meie kulud kütusele, remondile, kindlustusele, küttele jne on kasvanud, eelarve samas vähenenud,” lisas ta.

Suletava 9 komando 2011. aasta eelarve oli kokku 1,05 miljonit eurot, sellest personalikulu ligi 0,9 miljonit eurot ja majanduskulu ligi 130 000 eurot.