Tänav ainult hulludele

Tallinna tänavad on sel suvel muutunud tõeliseks hullumajaks. Peaaegu iga kolmas linlane võib oma sõiduriistaga liiklusse sukeldudes anda panuse ummistavatesse liiklustroppidesse. Kõikjal käiv teeremont muudab sõidu veelgi vaevalisemaks.

Alternatiiviks autosõidule on jalgratas või jalgsi käimine. Ka rulluiskude või hobusega on üritatud punktist A punkti B jõuda. Magasin seikles Tallinna tänavatel reedel ja laupäeval, kui inimestel oli eriti palju liikumist: jaanipäevaks tuli teha ostud ja siis linnast välja maakoju põrutada. Ikka kõik ühekorraga, mööda samu magistraale.

Peaaegu keskaegne liiklusskeem kesklinnas lihtsalt ei suuda sellist autouputust leevendada. Linnaisad aga paigaldavad alles autoloendureid, et kindlaks teha liiklustihedust. Alles seejärel kavatsetakse planeerida, kust mida lammutada uute läbimurrete ning magistraalide rajamiseks. Lähemal ajal on lootust lahedamaks liikluseks vaid üksikutes kohtades, mujal ei ole ummikutes venimine enam minutite, vaid juba tundide küsimus. Kesklinnas õnnestub paar kilomeetrit läbida 20 minutiga, mis teeb keskmiseks tunnikiiruseks kuus kilomeetrit tunnis. Jalakäija peaks sama vahemaa läbima 10-15 minutiga, jalgrattaga on kohalejõudmine mõne minuti küsimus. Kui aga proovida jõuda linna ühest otsast teise, tuleb kohalejõudmiseks aega varuda juba tundides, mitte minutites. Piritalt Nõmmele kulub liiklusummikutes seigeldes rohkem aega, kui näiteks Raplast Tallinna sõites. Absurd aga pole veel oma täies hiilguses: Tallinna lisandub iga kuuga ligi 4000 autot.

Alustasime liikumist Tallinna Ajakirjandusmaja juurest. Teeparandajad on siin juba pikemat aega trammiteega ametis olnud ja oranzhivestilised töömehed sebisid ka jaanipäeva eel ringi.

Pärnu maantee takistusriba

Esialgu pole sõidul mingeid takistusi kuni viaduktini. Esimene tõke tekkib viaduktilt alla sõites: kellegi Zhiguli ei käivitu enne ristmikku. Tekkinud ummikust tuleb abivalmis seltskond, kes aitab hädalise teelt ära lükata. Auto teeb paar hüpet ja mootor võtab tuurid sisse. Kaassõitjad üritavad kõnniteelt mööda pressida, enne kui takistus kaob.

Järgmine tropp on Järve kaubamaja juures. Seal tõsteti teelt välja sõitnud veoautot ratastele ja tegeldi purunenud helitõkke parandamisega. Liiklus käis kolme sõidurea asemel kahel ja jalgrattaga võis rahus venivatest autodest mööda kihutada. Linnapiirini jõuab sel päeval 35 minutiga (jalgrattaga läks viis minutit kauem).

Hullud Narva maanteel

Narva maanteel jääb foori taga kõrvalrajale seisma valge auto. Lahtisest aknast põrnitseb juht meid tigeda pilguga: kohe näha, et tal on midagi plaanis. Ja ongi: enne kui roheline põlema lööb, sööstab kõrvalsõitja paigast ja teeb järsu pöörde - otse meie ette. Vähe sellest: kohe ta ka pidurdab. Ajavõitu pole ei kihutajal ega meil, järgmisel ristmikul kordub sama lugu. See on liiklushullude paraadi algus.

Pedagoogikaülikooli juures marsib kõnniteel hobune. Kui ta sammu kiirendab, on näha, et ratsanik jõuab neljarattalistel raudruunadel liiklejatest tunduvalt kiiremini edasi, sest tänavat tõkestab avarii. Keset liikluskeerist klaarivad juhid valjuhäälselt ja vehkides arveid, autod venivad mööda trammiteed. Trammid mõistagi seisavad, uksed kinni ja kedagi maha ei lase.

Eesti Kaabli tühja tööstushoone ees võõpavad oranzhid mehed asfalti. Kuna triibutõmbamiseks peab sõitma kahe sõidurea vahel, on need mõlemad hõivatud. Kartulikrõpse näriv teetööline seisab värvimismasina taga ilmel "kus tibid on?" ja peletab autosid kahele poole. Kärsitumad ähvardavad oranzhikuuelise varvastest üle sõita.

Pirita teel pääsevad hullunud juhid lõpuks vabadusse: gaasipedaalile rõhutakse, palju annab ja 70 km/h lubatud kiiruse juures ei maksa isegi 90 km h tunnis sõites sabas püsida. Kesklinnas kaotatud aeg võidetakse ohtlike nõelumistega Pirita kandis tagasi.

Mustamäe vaiksed ummikud

Kuna ehitatakse Tammsaare tee läbimurret Järvevana tee-Pärnu mnt ristmikule, pole liiklus Mustamäe ja kesklinna vahel sealtkaudu ka kiita. Kuid virisemiseks pole põhjust: saab ju nendes kohtades varsti kiiremini ja siledamalt sõita. Sõpruse puiestee on lootusetult täis. Trollide vahel venivad nii veoautod kui sõiduautod laisalt paneelmajade vahele. Erinevalt lõunamaalaste tänavaliiklusest on seal ummikud vaiksed: keegi ei signaalita ega karju. üksikud ülbitsejad, kes trügida üritavad, nabitakse peatselt kinni. Politsei teeb neile trahvi, ummistades paharette peatades vasakpoolse sõidurea.

Harjutusi (liiklus-)hulludele

Lasnamäelt mööda kanalit kesklinna sõites on võimalik ennast välja elada kõigepealt avaral Laagna teel, kuhu sõiduradasid pole maha märgitud ja siis pudelikaelana kitsal Gonsiori tänaval, kus hea vigursõitu harrastada. Siin on mõned tõmbenumbrid, mida (liiklus-)hullud esitasid:

- Vastase teelt välja rammimine - kõrvalteelt kiirendusrajale sattunu sunnitakse järsult pidurdama, sõites võimalikult teeservas, et ta ei saaks kiirendusribast välja. See etteaste on ka liikluseeskirjadega kooskõlas, sest kõrvalteelt tulnu peab andma teed. Kuigi vasakult on peateel sõitjal rajad vabad, on ikkagi huvitav vaadata, kui kiiresti suudab kiirendusrajal olija pidurdada, enne kui tema rada ära lõppeb.

- Stardikiirenduse mõõtmine - ristmikult korraga kõrvuti radadelt startimine. Vasakult realt, kust tohib pöörata ainult vasakule, stardib heade kummide ja hea kiirendusega auto otse, sest nii võidab hulga aega: parempoolsel rajal ootajatest saab kohe mööda ja kui esimene auto ei jõua järele, ongi võit käes. Kui õigel rajal ootaja ikkagi otsustab võistelda, siis teda rammitakse, kuni ta tagasi tõmbub. Magasin proovis, mis juhtub, kui liikluseeskirjade rikkujaga kõrvuti kiirelt startida. Näod, mis kiirustavast autost meid jälgisid, olid ühemõttelised: kui kätte saan, löön maha. Stardikiirenduse mõõtmisel on aga oht: võib politseile vahele jäädes trahvi saada.

- Nõelumine - tuntud nipp, mida on hea kasutada mitme samasuunalise rajaga teel. Eeldab head manööverdamisoskust ja politseiga on võimalik vaielda, kas sõit ikka oli korrektne või ei olnud. Pealegi on selliseid manöövreid hea õppida ameerika filmidest, kus sarnaste trikkidega pidevalt tegeletakse.

Nõelumise eesmärk on sobivat sõidurada valides mööduda aeglasemast sõitjast ja kiiluda end vahele kord ühel, kord teisel või kolmandal rajal. Kes taga sõidab, see pidurdab, sest tagant otsasõit jääb tagumise sõitja hingele.

Erinevaid liikumisviise

- Jalgrattaga

Mõned, eriti aga vanemad autojuhid, on jalgrataste peale väga pahased. Kui sõita rahulikult teeserval, annavad just vanemate vene autode omanikud signaali ja sõidavad ülilähedalt mööda. Tundub, et neil on vaja mingeid komplekse välja elada.

Maantee ääres sõita on ohtlik, eriti kui veoauto õhulainesse sattuda. Siis viib haagise tekitatud lööklaine vastu äärekivi ja sõit võib kurvalt lõppeda.

- Rulluiskudega

Peale asfaldiaukude ja konservatiivsete jalakäijate ei ähvarda rulluisutajaid kõnniteel miski. Vanem põlvkond aga selliseid ratastel transpordivahendeid ei salli ja aimavad neis ohtu oma eksistentsile. Tegelikult on kokkupõrge tõenäoline ainult väga kogenematute uisutajatega. Autoteele rulluiskudega minna ei maksaks, välja arvatud kvartalisisesed teed. Maanteel võtab uisutaja siiski liiga laia rajaosa, mis autojuhtidele meeltmööda pole. Kui rullidel reisija ratastel reisijaga konflikti satub, siis esimesele sellest mõistagi midagi head ei sünni.

- Hobusega

Kaeramootor igapäevaseks transpordivahendiks siiski ei sobi - kahjuks on need ajad möödas. Peale selle, et hobune teed mustab, teenib ta teiste liiklejate halvakspanu ära ka sellega, et võib ootamatuid hüppeid teha kas signaali, ärritava auto või teeäärse segava objekti tõttu. Kokkupõrkel pole ratsanikul kergelt pääsemist loota. Ometi on linnas ka ratsutajaid nähtud: nad eelistavad kõnniteid ja rahulikke kõrvaltänavaid või parke.

- ühistranspordiga

Tramm on kesklinnas meeletult aeglane sõiduvahend. Praegu on trammiteede remontimise aeg ja võib juhtuda, et rööbastel ühissõiduk mitmekümneks minutiks hoopis paigale tardub. Harvad pole ka juhtumid, kui seisaku ajal välja ei saa: trammijuht selgitab, et tal pole kohustust väljaspool peatust uksi lahti teha.

Trollile võib küll loota, kuid mitte liialt - ta on ka piisavalt aeglane, et närvi ajada. Pealegi on trollid päevasel ajal väga täis ja loksutavad hirmsasti.

- Hääletamine

on väljaspool linna odavaim liikumisviis, kuid ka omamoodi ohtlik. Linnas on hääletamine liiklusummikus tulutu. ühistranspordi olemasolu tähendab, et pole õigust küüti paluda. Bussijäneseid aga nabitakse juba politsei ja eribussidega.

KAIDO EINAMA