Tarbijakaitseamet: lihatööstused vaid eksitavad ostjaid
Tarbijakaitseameti arvates võiks Eesti lihatööstused lõpetada hakkliha müümise Koduse hakkliha sildi all, kuna tegelikkuses pole tootel koduse toodanguga suurt midagi pistmist.
Poelettidel võib trehvata nii veisehakkliha, seahakkliha kui ka nende seguna valmistatud tooteid. Tarbijakaitseameti analüüsi kohaselt müüvad seguhakkliha Koduse hakkliha nime all Rakvere lihatööstus, Maks ja Moorits, Rimi ja Grossi Lihameistrid.
Peaks pooleks olema
Ameti pressiesindaja Hanna Turetski-Toomik ütles, et peale eksitava nime ajab tarbijaid segadusse see, kui palju ühes või teises Koduse hakkliha tootes on sea- ja veiseliha. „Üldjuhul peaks Koduses hakklihas olema sea- ja veiseliha pooleks, kuid paraku see enam nii pole ja seepärast võiks tootjad ka tarbijate eksitamise lõpetada.”
Kui Rimi Koduses hakklihas on sealiha 34 ja veiseliha 24 protsenti, siis näiteks Grossi Lihameistrite hakklihasegus Kodune on veiseliha 50 ja sealiha 48 protsenti. Täielikult lihast valmistatud hakkliha sageli poelettidelt ei trehvagi, sest liha kõrval on seal sojavalku, vett, seapekki, soola ja kõikvõimalikke E-aineid. Tarbijakaitseameti seisukohaks on aga see, et nüüd võiks tootjad rikkalikust eesti keelest leida mõne teise sõna, mille abil oma toodet tarbijatele müüma hakata.
Rakvere lihatööstuse juhataja Anne Mere sõnul on talle üllatus, et tarbijakaitseamet on sellise teemaga tegelema hakanud, ning tegemist olevat pigem norimisega kui tarbijate abistamisega. Kuigi seni pole tööstused saanud tarbijakaitseametist ettekirjutust, et nad peaksid asuma müüma toodet mõne teise kaubamärgi nime all, selgitati Rakvere lihatööstusest, et toote kaubamärgi vahetus on üsna pikk ja kallis ettevõtmine.
Nii näiteks tuleks raha kulutada uutele pakenditele, etikettide soetamiseks, uue kaubamärgi reklaamimiseks. Pealegi jääb õhku küsimus, kuidas võtaks tarbijad uue toote vastu. „Praegu on Kodune hakkliha tarbijale üsna arusaadav ja hästi tuntud,” lisas Mere.
Samal ajal on Mere sõnul turul veel mitmeid tooteid, mille nimetus võib olla tarbijaid eksitav. Näiteks tõi Mere Lastevorsti ja Perenaise saia. „Ma ei tea, mis Lastevorstil lastega pistmist on.”
