Juba esimestest hetkedest, mil lapsed mänguasjamuuseumi uude hoonesse pääsesid, võis tajuda, et nad tunnevad end seal üsna koduselt. Hoones jagub käelist tegevust, aga lisaks saab tutvuda nii käpiknukkude, varjuteatris kasutatavate nukkude kui ka marionettnukkudega.

Vähe sellest et mõned nukud on lastele suisa katsumiseks välja pandud, nendega saab ka ise teatrit teha. Viieaastane Markus rääkis, et tema arvates on kõige vahvam varjuteater, sest seda pole ta varem näinud. Nukuteatrit on aga noor teatrihuviline varem käinud Tallinnas vaatamas. Tema lemmikuks on hoopiski Vanemuises nähtud „Lotte” lavastus.

Tegevust kolmel korrusel

Kokku on mänguasjamuuseumi uuel Teatri Kodul kolm korrust. Keldrikorrusel asuvad eespool mainitud nukunäitused ja teatritegemise atribuudid. Lisaks on ühte keldritiiba rajatud ajaloohuvilistele lapsevanematele oma­ette tuba ajaloolise hoone rekonstrueerimisel avastatud ajalooliste leidude eksponeerimiseks. Läbi klaaspõranda on võimalik oma silmaga vaadata ka 14. sajandist pärit hoone põlenud põrandat ja vundamenti.

Maja esimesel korrusel asuvad garderoob ja teatrisaal, aga laste jaoks üks kõige põnevamaid ruume paikneb hoone katusekorrusel. Nimelt asub seal lastestuudio, kus pisipõnn saab käiku lasta käärid, pliiatsid või plastiliini ning viita meisterdades kasulikult aega. Edaspidi hakkavad lastestuudios toimuma ka regulaarsed pühapäevased pannkoogihommikud.

Eilne hoone avamispidu kinnitas, et tüüpiline eesti laps on väga meisterdamishimuline, ja kui laual on pliiats ja paber, tuleb nendega ka midagi vahvat ette võtta. Kui enne „Sipsiku” etendust joonistasid lapsed teatrimaja trepil nähtud klouni või visandati paberile oma ema, siis pärast etendust valmis mitu pilti just sini-valgetriibulise kaltsunuku ainetel.

Nelja-aastane Marta-Kai ütles, et tema kodus „Sipsiku” raamatut ei ole, aga loomulikult on tal olemas „Lotte” raamatud, „Karupoeg Puhhi” raamatuid, aga tema lemmikuks on hoopiski muumitrollid. Marta-Kai ema Piret ütles, et Võrus vanaema juures on neil olemas ka „Sipsik” ja teised nüüdseks juba täiskasvanuks sirgunutele teada-tuntud raamatud.

„Hakkasin täna „Sipsikut” vaadates mõtlema, et tegelikult oli ka minu lapsepõlves väga palju vahvaid lasteraamatuid ja need on ju kusagil veel alles. Eks pean need nüüd üles otsima ja oma lastele unejutuks ette lugema. Vahelduseks „Lottele” oleks see ka mulle üsna palju häid mälestusi pakkuv ettevõtmine,” rääkis Piret.

Muuseum sai ruumi juurde

•• Tartu kesklinna südames, vanaaegses puuhoonete kompleksis asuv mänguasjamuuseum viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve helgetesse päevadesse ja pakub lastele palju põnevat vaatamist ja tegutsemisvõimalusi.

•• Püsiekspositsioonis on väljas mänguasjad, millega lapsed on siinmail läbi aegade mänginud, lisaks eksponeeritakse kunstnikunukke, maailma rahvaste suveniirnukke ja soome-ugri traditsioonilisi mänguasju. Avatud on mängu- ja meisterdamistuba ning tegelusvõimalusi pakuvad ka ekspositsiooniruumid. Muuseumis korraldatakse vahetatavaid näitusi ja lasteüritusi.

•• Muuseumis on avatud ka teatri- ja filminukkude maja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis valminud nukufilmide ja nukuteatrietenduste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke üle maailma, samuti pakutakse lastele filmiõpetuse programmi.

•• Eilsest rõõmustab mänguasjade sõpru ka teatrimaja.