Tartu turul rabatakse kilode kaupa lihatooteid ja jõulukapsast
„Vaata, need seakoodid seal maksid eile 45 krooni. Täna aga on hind 55. Ma ei imesta, kui homme müüakse neid 60-ga,” jagas eile Tartu turul kapsaid ja kõrvitsaid müünud proua Helju hinnainfot. Turul on jõulude eel hindadega mängimine tavaline. Nii nagu viimastel nädalatel on suuremad kütusemüüjad kombanud tarbija ostuvõimet 25 või 50 sendi võrra bensiiniliitri hinda tõstes, käib turul mäng iga tunni järel. Uus ja kõrgem hind pannakse välja ning kui kaup sellega läheb, siis võetakse hinnatõus mõne aja pärast taas ette. Vaid rumal saab oma kaubast tunni-kahega lahti.
Näiteks eile hommikul võis Tartu turul verivorstikilo kätte saada 30 krooniga. Lõunaks olid aga kõik vorstikaupmehed hinna 34 kroonile nihutanud. „Kaup läheb hästi. Oma kümme kilo olen küll täna ära müünud,” rääkis kalahallis lihatoodetega kauplev Maret.
Üks on aga selge: kaup otsa ei saa. „Kuid parimad palad on juba otsas,” viskas avaturul hapukapsa ja -kurgiga kaubelnud Kuusiku talu perenaine Maret Kivi nalja.
Kivi ütles eelnevate aastate kogemusele tuginedes, et turukaupmeeste kõige tihedamad tööpäevad on just jõulude eel. Ja mitte jõululaupäevale eelneval päeval, vaid kaks-kolm päeva enne seda. Muidugi on ka terve seltskond inimesi, kes tulevad värsket toidukraami otsima viimasel minutil, aga siis ei pruugi turult enam kõike saada. Nii teavad kaupmehed rääkida.
Kuid pisikene sotsioloogiline eksperiment, sõna otseses mõttes turu-uuring, näitas eile Tartu turul, et kõige minevam kaup on liha. Seapeakilo maksis 20 krooni, aga nõudlust selle järele ei olnud. Hapukapsad sai kätte 18 krooniga. Need, kes olid kapsastesse köömneid ja ka tilgakese konjakit pannud, küsisid kilo eest isegi 25 krooni. Kapsad paistavad Eesti inimestele maitsevat.
Turul riietega kauplev Indiast pärit Darshan Singh lubas samuti oma jõululauale kapsaid panna. Verivorstist ja seapraest ta lugu ei pea. Aastast 2000 Eestis elav Singh ütles, et eestlaste jõulukombed on vahvad ja need meeldivad talle. Jõulud aitavad ka tema äri elavdada.
„Mina müün odavaid asju. Inimestele meeldivad odavad asjad,” rääkis Singh. India ärimehe kaup polevat aga pärit idamaadest ega Hiinast. Tegemist olla odava, ent kvaliteetse Euroopa kaubaga, mille kvaliteet olevat kontrollitud.
Jõuluhane ei leia
Näiteks saab Reeboki spordijalatsite igivana mudeli Tartu turult kätte 125 krooniga. Singh väitis, et need on originaalid. Odava hinna saladus olevat selles, et tegemist on suurte hulgikaupluste laojääkidega. Uskuda või mitte? Turul võib ju kõike rääkida.
Kuid riidekraamil on jõulude eel minekut küll. Sulgjope, mis maksab vaid 200 krooni, on nende jõulude eel tõeline müügihitt. Eks jõulude järel võib Tartus patseerimas näha kümneid odavmüügist saadud jopedega inimesi. „Aga miks sa pead endale jope paari tuhande krooni eest ostma?” küsis Singh.
Korralikku jõuluhane ega parti eile Tartu turult osta ei saanud. Küll aga oli kalaletis korralik valik. Igale kalale oli ka ostja. Näiteks Marje ostis kilose karpkala. „Panen jõululauale,” rääkis proua. Tõelised gurmaanid said soovi korral koju viia ka värske angerja. Hind oli küll krõbe – 250 krooni kilo. Aga pühade ajal ei paista rahval rahast kahju olevat.
Mureks on vaid see, kuidas uuel aastal eurodega arveldamine välja kukub. „Aga küll me hakkama saame,” lisas Helju.
