Esialgsetel andmetel ületas tänavu Tartu ülikooli pääsemise lävendi 4614 tudengikandidaati ja 3248-l neist on õigus tasuta õppekohale. Samal ajal on riik sõlminud Tartu ülikooliga lepingu, mille järgi rahastatakse vaid 1500 vastuvõetava tudengi  õpinguid. Seega peaks Tartu ülikool halvimal juhul maksma omast taskust kinni tuhandete õppurite kooliraha.

Birute Klaas selgitas, et kindlasti ei tule kõik lävendi ületanud Tartu ülikooli õppima: aastast aastasse on elu näidanud, et vastuvõtu lõppemise järel asuvad noored väljateenitud õppekohtadest loobuma. Põhjuseks on peamiselt ka mõnda teise ülikooli sissesaamine.

„Sellega, et tasuta kohtadel pääsevad õppima sada-kakssada tudengit rohkem kui riiklik koolitustellimus ette näeb, on Tartu ülikool harjunud ja me oleme ka rahaliselt hakkama saanud,” rääkis Klaas.

Ühtlasi on riiklikust koolitustellimusest suurema arvu tudengite vastuvõtmine ka ülikooli enda huvides, sest riik rahastab juba mõnda aega ülikoole haridustee lõpetanute arvu järgi. Seega on see tinglikult väljendades ülikoolile võimalus riski maandada.

Klaasi sõnul on erakordselt suure lävendiületajate arvu peapõhjuseks tänavused edukad riigieksamitulemused.

Paari aasta eest oli Tartu ülikoolis ka juhtum, kui viiele riigi poolt rahastatavale hispaania filoloogia õppekohale tuli vastu võtta ligi sada tudengit. „Kuidagi saime siis sellega hakkama. Ülikool ei plaani oma lubadustest taganeda,” kinnitas Klaas.

Lävendid aastaid samad

Võimalikku erakordselt suurt vastuvõetavate arvu saab Tartu ülikool vajaduse korral tasandada tulevatel aastatel, kui võidakse seada tavapärasest kõrgemad lävendid. Klaasi sõnul tuleb see jutuks septembris-oktoobris, kui asutakse arutama tuleva aasta vastuvõtutingimusi. „Viimastel aastatel pole me pidanud otstarbekaks lävendeid muuta ja need on juba aastaid peaaegu samad,” lisas ta.