„Peamine suund on, et õpetamine muutuks õppijakeskseks, mis tähendab seda, et õppejõu peamine küsimus oleks, kuidas õpetada nii, et tudeng võimalikult hästi aru saaks, ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Negatiivne näide on, kui õppejõud koostab nädal enne loengut slaidid ja siis kulub kogu loeng nende ettelugemisele. Pigem peaks rõhk olema sellel, et teadmise pangega pähe valamise asemel suunaksime tudengeid õigeid küsimusi esitama,” selgitas Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma. Hea õpetamise tava pluss on see, et luuakse konkreetsed põhimõtted, millest juhinduda ja mille poole tulevikus püüelda. „Nii kaua, kui ütleme niisama, et õpeta hästi, pole sellest kasu. Aga kui meil on dokument, kus on üldised suunad kirjas, ja mõni õppejõud seda millekski ei pea ja arvab, et see talle ei kehti, siis on ülikoolis kvaliteedimeetmed, mille puhul õppejõud saab põhjendada, miks ta teisiti talitab,” selgitas ta.