Tartu ülikooli kliinikum koondab Maarjamõisa kahe haiglakorpuse ehitamisega aktiivravi praegu linna peal laiali olevatest kliinikutest ühte kohta.

“Uute korpustega tekib üks kompaktne struktuur. Praegu on kliinikum 14 hoones laiali ja see tähendab, et kõike on vaja rohkem – valvepersonali, aparatuuri, transporti ja administreerimist,” ütles Maarjamäe (Maarjamõisa. EPLO) meditsiinilinnaku projektijuht Toomas Kivastik. “Killustatus muudab niigi ülikalli tippmeditsiini veelgi kallimaks.”

Juurdeehitusega läheb tegevus efektiivsemaks, sest enam pole vaja mitmeid süsteeme dubleerida. Samas tõstab uus infrastruktuur ka meditsiinilise tegevuse kvaliteeti, lisaks paraneb arstiabi saamine.

“Kui võrrelda vana operatsiooniruumi ja uut operatsiooniplokki nüüdisaegse ventilatsiooni ja muude nakkustõrjevahenditega, siis on erinevus nagu ööl ja päeval,” ütles Kivastik.

Meditsiinilinnaku rajamise esimeses ehitusjärgus koondatakse nn kirurgilised erialad. Erialade koondumine on Kivastiku sõnul oluline, sest võimaldab senisest paremini koostööd teha – nii on uues korpuses eri-alaarstidel parem kirurgi konsultatsiooni saada kui praegu, mil osa erialasid paikneb keskusest mitme kilomeetri kaugusel.

Kivastiku sõnul hakkab uus korpus koondama kõrgtehnoloogilisi funktsioone – intensiivravi, operatsiooniplokk, radioloogiateenistus ja erakorraline meditsiin.

Kolimise tõttu ning osaliselt ka uue ehituse rahastamiseks võõrandab haigla 1843. aastal Lossi tänavale ehitatud naistekliiniku ning 1872. aastal ehitatud hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku maja Vallikraavi tänaval.

Arstitudengite õppebaas

Kliinikum on üks kahest Eesti suurhaiglast ning arstitudengite peamine õppebaas, seega paranevad ka arstiüliõpilaste praktika võimalused.

Puusepa tänavale praeguse Maarjamõisa haigla kõrvale kerkiv juurdeehitus koosneb kahest korpusest. G-korpuses hakkavad tööle naistekliinik, erakorralise meditsiini osakond ja radioloogiateenistus, intensiivraviosakonnad ja operatsiooniplokk. H-korpusesse tulevad närvikliiniku, onkokirurgia, hematoloogia- ja luuüdisiirdamise ning ortopeediaosakonna palatid.

Maarjamõisa

Maarjamõisa

meditsiinilinnak

•• Maarjamõisa meditsiinilinnaku juurdeehitus peaks valmima 2008. aasta lõpuks, sellele järgneb meditsiinitehnika seadistamine ning kolimine, mis jääb ilmselt 2009. aasta algusesse.

•• Esimese ehitusjärgu projekt moodustab osa kliinikumi strateegilisest eesmärgist arendada 2015. aastaks välja Tartu ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak.

•• Projekti esimese ehitusjärgu maksumus on 863 miljonit krooni, millest 210 miljonit kaetakse Euroopa Liidu tõukefondist. Projekti kaasrahastab EL-i regionaalarengu fond.

•• Uue korpusega saab meditsiinilinnak juurde 29 000 ruutmeetrit pinda ehk ligikaudu sama palju, kui Maarjamõisas praegu on (25 000 ruutmeetrit).

•• Uude hoonesse tuleb 14 uut operatsioonituba ning 31 intensiivravi voodikohta kolmes eri intensiivravi osakonnas.