Tartu ülikoolis saab sügisest hõlpsamini doktoriks pürgida
Sügisest pole doktoriks pürgijatel enam tingimata tarvis kolme teadusartikli publikatsiooni ette näidata.
Märtsi alguses tegid viis sotsiaal- ja humanitaarteaduste professorit Tartu ülikoolile vastava muudatusettepaneku. Selle ühe initsiaatori Margit Sutropi sõnul on eesmärgiks kehtestada nõuded, mis vastaksid rahvusvahelisele praktikale ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste eripärale.
“Kolme artikli avaldamise nõue töötab doktoriõppe efektiivsusele mitmel erialal vastu ning ei võimalda tagada tööde kõrget kvaliteeti,” lisas ta.
“On absurdne, et meie ülikoolis on doktoritöödele esitatavad nõuded karmimad kui Saksamaal, Inglismaal, USA-s ja mujal,” rääkis Sutrop ja lisas, et samas on neis riikides sisulised nõuded doktoritöödele kõrgemad.
Ebavõrdne olukord
TÜ rahvusvahelise ettevõtluse prof Urmas Varblase sõnul kehtis seni ebavõrdne olukord humanitaar- ja sotsiaal- ning teisalt loodusteaduste vahel. Loodusteaduses on artiklil tavapäraselt kuni kümme autorit. Nii saab doktorikandidaat koguda kerge vaevaga kokku vajalikul hulgal enda nime alla avaldatud publikatsioone. Humanitaar- ja sotsiaalteadlased peavad iga artikliga üksi hakkama saama.
Varblase sõnul ranged nõu-ded ülikoolis nagunii ei kehtinud. “Neid eirati või tõlgendati nii, et oleks võimalik doktoritöö ära kaitsta,” rääkis Varblane. Muidu poleks näiteks eesti murrete alal üldse võimalik doktoriks pürgida, sest puudub vastav teadusajakiri.
Tallinna ülikooli kasvatusteaduste doktorikooli juhataja Marika Veisson leidis, et muudatus vähendab doktoriks pürgija stressi. “Sisu on oluline, kui ta teeb hea monograafia ega pea artikleid avaldama,” märkis Veisson.
Veissoni sõnul on nii mõnigi hea doktoritöö jäänud kaitsmata just range publitseerimisnõude tõttu. Ta pidas tervitatavaks võimalust, et sügisest võivad doktorikraadini jõuda üha nooremad inimesed. “30. eluaastaks peaks doktoriks saama, mitte 50-selt,” ütles Veisson.
Senine süsteem toimis halvasti
Teaduskraadide põhimääruse muudatused võiksid innustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste doktorante kirjutama monograafiaid.
Publitseerimise nõude kehtestamine oli omal ajal vajalik, et tagada doktoritööde kvaliteedi rahvusvaheline kontroll. Ent praeguseks peaksime olema suutelised ise oma väitekirjade taset hindama. Saksamaal, Inglismaal ja USA-s avaldatakse doktoritöö materjalid raamatu või artiklite kujul alles pärast kaitsmist.
