Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots ütles, et tegu on selle liigi esindajate läbi aegade kuuenda ja seitsmenda vaatlustega Eestis. Näiteks Lätis pole teadaolevalt seda Vahemere ja Musta mere ääres pesitsevat liiki veel kordagi nähtud.

Ots viitas, et Tartumaal nähtud karkjalad eksisid Eestisse ühes Lõuna-Euroopast pärit sooja õhuga, mis meil termomeetri näidu kohati pea 30 plusskraadini kergitas. Haaslavas nähtud karkjalga kiirustas pärast uudise levimist kohe vaatama ka Soome linnutundja Jan Nordblad – mees, kes on Eestis kõige enam eri liiki tiivulisi näinud. Karkjala vaatlusega kasvas tema poolt siin kandis nähtud linnuliikide arv 319-ni. Eestlastest on tal 316 liigiga kannul Uku Paal ning 306 liigiga Margus Ots.

Tavaliselt kuni 36 sentimeetri pikkuseks sirguvad karkjalad on hõlpsalt määratavad tänu must-valgele sulestikule ja ülipikkadele roosadele jalgadele, mis lennul ulatuvad üle sabatipu nagu pikenenud tüürsuled. Liik elutseb peamiselt rannikul ja madalate järvede ääres, eriti Vahemere maade jõesuudmetes ja mereäärsetel soolajärvedel. Pesitsusaladelt rändavad nad augustist kuni novembrini Aafrikasse Sa­harast lõuna poole, et siis märtsist kuni maini jälle Vahemere ja Musta mere äärde tagasi tulla.