Tartus hakatakse ehitama viikingilaeva
Täna hommikul langetati Lääne-Virumaal riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Triigi metskonnas sihvakas tamm, millest saab tulevase viikingilaeva emapuu. Nagu lodi „Jõmmu“ ehitamiselgi paneb ka seekordsele ettevõtmisele õla alla RMK, toetades laevaehitust puitmaterjaliga, teatas RMK.
Viikingilodi on kavas vette lasta 2009. aasta suve alguses ja selle ehitamist võivad kõik huvilised Tartus Väikeses lodjakojas uudistamas käia. Hiljem on kavas lisaks vett mööda sõitmisele viikingilotja ka treileril maismaad mööda Eestimaa erinevatesse paikadesse viia.
Viikingilodi on laev, mille sarnaseid tõenäoliselt kasutati Eesti alade suurematel jõgedel ja järvedel sajandeid enne Tartu linna esmamainimist 1030. aastal. Päris kindlat laevatüüpi teada ei ole, kuna siinsest maapõuest pole seni leitud ühtegi muinasaegset laevavrakki.
Emajõe lodjaseltsi laevaehitajad on pidanud põhjalikke ehitusalaseid konsultatsioone Eesti meremuuseumi, Roskilde viikingilaevamuuseumi ja Norra viikingilaevaspetsialistidega. Nõupidamiste tulemusena otsustati ida-tüüpi viikingilaeva kasuks, mis tähendab, et laeva skelett ehk emapuu, täävid ja kaared valmistatakse tammest, plangutus aga enamjaolt männist. Laevaehitusel on kavas kasutada autentseid töövõtteid, enamus vajaminevatest puit-, raud- ja tekstiilidetailidest valmistatakse lodjakojas kohapeal.
Viikingilodja ehitus on osa suuremast projektist. Lisaks on kavas koostada Eesti siseveeliikluse ajalugu tutvustav rändekspositsioon koos kaasaskantavate värkstubadega – puutöökoja, tõrvapõletuskoja, sepikoja ja köiekeerutamiskojaga ning valmistada viikingilodja ja töötubade transportimiseks erikonstruktsiooniga treiler. Samuti parendatakse Väikese lodjakoja külastusmugavusi. Siis on kõikidel huvilistel võimalus minna kas lodjakotta või festivalidele, kus „Rändav Lodjakoda“ parasjagu peatub, Eesti siseveeliikluse ajalooga tutvuma ning erinevatel aladel oma käteosavust proovima ja oskusi täiendama.
Laeva näidisehitust rahastatakse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmist, suurtoetajaks on Tartu linn. Lisaks plaanivad ettevõtmist toetada AleCoq, Eesti Energia, Televõrgu AS ja Bestnet AS.
Viikingid olid juba 8. sajandil Eesti aladel sagedased külalised, nende asutatud Irboska aolinn, praegune Irboska linnus asub Pihkva järve lõunakalda vahetus läheduses ning viikingiajal kujunes suureks keskuseks ka Peipsist idas Ilmeni järve ääres asuv Novgorod. Teadaolevad tõendid viikingite vilkast tegevusest siinmail ja asjaolu, et nad said oma kergeid väiksemaid laevu hõlpsalt üle takistuste lohistada, lubab oletada, et Peipsil ja Emajõel võisid seilata väiksemate merelaevadega sarnased alused.
