Tasuta sõidu keerulisus tekitab mupo ja sõitjate vahel segadust
Viimaste kuude jooksul pole möödunud päevagi, kus ei kirjutataks tasuta ühistranspordist, ent ikkagi juhtub, et justkui tasuta sõidu õigusega inimesed saavad trahvi. Järgnevalt tutvustab Eesti Päevaleht tudeng Mari-Liisi ja Tallinna munitsipaalpolitsei (mupo) vaidlust, mille puhul neiu väidab, et munitsipaalpolitsei tegi talle liiga, kuid mupo kinnitab, et tegutses korrektselt.
„Sõitsin laupäeval bussiga 34A kooli eksamile, kui bussi peatas kinni mupo. Esitasin neile rohelise ühiskaardi koos ID-kaardiga, mis tõestab, et olen Tallinna sissekirjutusega, tudeng ja oman tasuta sõidu õigust,” selgitas Mari-Liis. „Mulle vastati, et mu kaart on valideerimata, mis oli müstika, kuna enne bussi minemist piiksutasin kaardi läbi. Mupo bussis väitsid nad, et see on üldse isikustamata ka.”
Mari-Liisi pani see jutt veel enam imestama, sest eelmisel õhtul oli kaardiga tema sõnul kõik korras ja validaatorid näitasid rohelist tuld.
Juba kontrollitud kaart
„Seal bussis kontrollisid nad ka seda punkti, et tõepoolest olen Tallinnasse sisse kirjutatud ja oman niikuinii tasuta sõidu õigust, et mul ju puudub igasugune mõte seda kaarti mitte läbi piiksutada,” kirjeldas Mari-Liis järgnevat. „Selgitasin, et selle aasta sees on mupo mu rohelist kaarti kontrollinud ja kuidas see siis isikustatud oli?”
Mupo juht Monica Rand kontrollis neiu väiteid ja kinnitas omakorda Eesti Päevalehele, et tudengi ühiskaart oli tõesti isikustamata ja seetõttu ei saanud ka tema sõitu valideerida. Samuti ei olevat olnud isikustatud tema ISIC-kaart. Siiski lubati neiu lisapõhjendused trahvi tühistamiseks ära kuulata.
Esmaspäeval teatas Rand, et praeguseks on tehtud juba 150 piletita sõidu trahvi ja neid oleks ilmselt veelgi rohkem, kui 5. jaanuarini poleks ühissõidukite kasutajaid leebemalt kontrollitud. Seejärel hakati taas tavalise rutiiniga sõiduõigust kontrollima. Eesti Päevalehe andmeil on olnud veelgi juhtumeid, kus süsteemi keerukus on jätnud munitsipaalpolitseinikud ja sõitjad täiesti vastupidisele arvamusele.
Munitsipaalpolitseinikud näitavad seejuures näpuga transpordiameti „puust ja punaseks” tegemata jäänud teavitustöö poole, sõitjad omakorda munitsipaalpolitsei poole, aga vaidlusi see olemata ei jäta. Kellel õigus on, ei saa kahjuks ka leht välja selgitada, sest väited on risti vastupidised.
Mupo bussis antakse trahvitavale valida, kas ta on nõus kiirmenetlusega või üldmenetlusega. Kui trahvitu valib kiirmenetluse, siis saab ta kohe bussis oma trahvisumma teada, kuid üldmenetluse korral peab käima 15 päeva jooksul munitsipaalpolitseis trahviotsuse järel. See tekitab olukordi, kus näiteks lapsele tehtud trahvi korral tuleb korraga teade, et kohtutäitur on lapse pangaarve arestinud.
Sellisest juhtumist rääkis Eesti Päevalehele lapsevanem, kelle lapse 20-eurosest trahvist oli saanud kohtutäituri sekkumise tõttu 58-eurone trahvinõue.
„Väärteoprotokolli koostades (üldmenetlus) teavitatakse menetlusalust isikut protokolli koostava inspektori poolt sellest, et 15 päeva jooksul alates protokolli koostamisest on tal õigus esitada antud väärteos vastulauset, täiendavaid tõendeid ja taotlusi.
Samuti informeeritakse isikut sellest, et protokolli alaosas on kuupäev ja koht, mis näitab, millal ja kust kohast saab kätte otsuse,” selgitas Rand. „Otsusele tuleb ise järele tulla ning posti teel seda ei saadeta ning see on rõhutatult kirjas ka protokolli koopial.”
