Teadlane ennustab järgmisteks kuudeks tormiderikast ilma

Erakordselt palav suvi on Läänemere soojaks kütnud ja jahenedes on oodata uusi torme.

Sõna otseses mõttes nagu välk selgest taevast tabas läinud pühapäeval äikesetorm Lõuna-Eestit, Tartumaad ja Lääne-Virumaad. Tartu ülikooli füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteaduri Marko Kaasi­ku sõnul on selliseid torme võimalik ette ennustada.

•• Kuid millega pühapäeval ikkagi täpsemalt tegemist oli? Oli see orkaan, tromb või mõni muu ilmastikunähtus?

Marko Kaasik: „Euraasia sisealadelt saabunud soojale õhule tungis peale kümme kraadi külmem, Atlandi ookeanilt saabunud õhk. Sellistel puhkudel on äikese tekkimise tõenäosus üsna suur. Tromb kaasneb eriti tugevate äikesetormidega. Sel puhul on tegemist keeristormiga, mille läbimõõt on umbes kilomeeter ja pärast mõnekümnekilomeetrist liikumist see kustub. Orkaan on aga troopiline tsüklon, madal­rõhkkond, milles tuul on väga tugev. See on sadu kuni tuhandeid kilomeetreid hõlmav nähtus. Pühapäeval laastas Eestit äikesetorm. Tegemist võis olla Eestis harva esineva sirgjoonelise äikesetormiga.”

Äikesetorme on võimalik küll ette ennustada, kuid millises Eestimaa paigas tugevad tuuleiilid möllama hakkavad, saab Kaasiku teadmiste kohaselt aimu vaid tund, parimal juhul kaks tundi enne selle toimumist.

Eelolevaks nädalavahetuseks ongi EMHI andnud äikesetormide hoiatuse. Valvel tuleks olla laupäeva õhtust esmaspäeva pärastlõunani.

•• Äikesetormide tekkel kehtib põhimõte, et mida suurem on põrkuvate õhumasside temperatuuri erinevus, seda võimsamad need tormid võivad olla. Samuti on tõenäosus, et soojale suvele järgneb tormine sügis, üsna suur. Miks?

Marko Kaasik: „Läänemere idaosa, eriti Soome ja Riia laht, on praegu kaunis soojad. Seal on veetemperatuur koguni üle 22 kraadi. Tegelikult on isegi kogu Läänemeri soojem kui tavaliselt. Kui nüüd Euraasia manner hakkab jahtuma, see protsess on juba alanud, siis on tüüpiline, et soojas õhumassis mere kohal tekivad tsüklonid, mis ründavad idapoolseid alasid. Ehk siis ka Eestit. Mida soojem on meri, seda võimsamad on need tsüklonid.”

Seega on rahutut ilma põhjust karta veel mitmeid nädalaid ja septembri lõpu, oktoobri alguse sügistormid võivad sel aastal olla võimsamad kui tavaliselt. Järgmistel nädalatel võib ohtlikum olla ka hingata, sest peale Venemaa metsapõlengutest saastunud õhu võib Läänemere kanti jõuda ka radioaktiivset, Tšernobõli tuumajaama katastroofis 1986. aastal saastatud metsade põlemisest tekkinud õhku. Kaa­siku sõnul on siiski radioaktiivsete osakeste hulk niivõrd väike, et kiirgustase Eesti kohal ohtlikuks ei muutu.

RMK

Torm räsis riigimetsa

•• Riigimetsa majandaja RMK andmeil vajab nende hooldatav mets lageraiet 260 hektari ulatuses ning väga tugevasti kahjustatud metsa ligikaudne maht on 60 000 m.

•• Sanitaarraiet tuleb RMK-l teha ligi 500–600 hektaril. Kõige tugevam raju käis üle Lääne-Virumaa, kus on pöördumatult kahjustatuks hinnatud ligikaudu 190 hektarit riigimetsa mahuga 45 000 m.

•• RMK Lääne-Virumaa metsaülem Eerik Väärtnõu rääkis, et põhjaranniku männimetsad Vainupea, Eisma, Rutja, Kiva ja Kandle ümbruses on ühtlaselt ja massiliselt murtud. „Loobu ja Kunda metsandikes hindame lageraie vajaduseks vähemalt 120 hektarit mahuga 26 000 m , millele lisandub ligikaudu samas mahus sanitaarraiet,” lisas Väärtnõu.