Peeter ja Tiina Nõges on koos hüdrobioloogiat uurinud üle 30 aasta. Peipsi ja Võrtsjärv on Nõgeste peamisteks andmekogumise kohtadeks. Foto: Hendrik Osula

Kliima soojenemine, sademete hulga ja tuulte suuna muutus mõjutavad Eesti veekogusid, näiteks paarikümne aasta pärast võib Peipsi järv peaaegu jäävaba olla, selgus Eesti maaülikooli teadlaste Tiina ja Peeter Nõgese koostatud teadustööst.

Milliste kliimamuutuste mõju te kõige rohkem uurisite?

Peeter Nõges: Kliimamuutus avaldub peamiselt temperatuuri tõusu, sademete hulga ja tuulesuuna muutusena.

Otsese mõju kõrval on sageli suuremad kaudsed mõjud ehk see, et inimesed püüavad kliimamuutustega toime tulla ja kasutavad veekogudele kahjulikke meetmeid, näiteks suurendavad veevõttu põldude niisutamiseks, paisutavad jõgesid hüdroenergia saamiseks, et vältida fossiilkütuse kasutamist.

Kuidas on Eesti kliima muutunud?

Tiina Nõges: Keskmine temperatuur on alates 1960. aastatest tõusnud kümne aasta kohta umbes 0,4 kraadi, talvine temperatuur lausa 0,6 kraadi. See on oluliselt tõstnud ka keskmist veetemperatuuri.

P. N: Temperatuuri tõus on kindel, aga seda inimesed ei tunneta, vaid ütlevad, et külm talv on — mis kliima soojenemisest jutt käib.

Siiski tõuseb temperatuur ennustuste järgi 21. sajandi lõpuks kaks kuni seitse kraadi.

Selgelt on tugevnenud ka läänekaarte- ja edelatuuled, ilm on tormisem ehk sagenenud on tuuled, mis puhuvad üle 15 m/s.

Seda tuntakse eriti Pärnus, kuna Pärnu lahte puhuvad edelatuuled ja vesi kipub keldritesse ja tänavatele.

T. N: Keskmiselt võib kliima muutuda vähe, aga sagenevad erakordsed olukorrad, näiteks tugevad põuad, üleujutused, tormid, metsa- ja turbapõlengud.

P. N: Või erakordselt külmad talved.

Kuidas on need kliimamuutused Eesti veekogusid mõjutanud?

« Avalehele 128 Kommentaari