“See ei arvesta nende probleemidega, millest juba aastaid räägitud on,” ütles Eesti akadeemilise pedagoogikaseltsi liige Tiiu Kuurme. Ta tõi teravaimate puudustena välja õpilaste suure väljalangevuse koolist ja õpimotivatsiooni kadumise.

Kuurme sõnul põlistab REKK-i versioon ainekesksuse, õpilane jääb hoopis tahaplaanile, on justkui mingi abstraktne objekt. “REKK-i versioon käsitleb vaid aineid, aga mitte õppivat inimest ja tema probleeme.”

Ühe kehvema näitena tõi Kuurme inimeseõpetuse. “Uus õppekava variant tõrjus selle alguses üldse välja, siis liideti see ühiskonnaõpetusega,” ütles Kuurme ja täpsustas, et inimeseõpetus on taandunud.

Tallinna ja Tartu pedagoogikaseltside õpetlased arutasid REKK-i õppekava ning leidsid, et praegune variant on ebaküps ega tohi seadusena rakenduda.

REKK-i õppekavaarenduse osakonna juhataja Sulev Valdmaa sõnul arvustasid teadlased pigem iseenda tegemata tööd. “Teadlaste poolt on natuke ennatlik käsitleda vaid üldosa,” ütles Valdmaa. Tema kinnitusel ei ole eesmärgiks koostada uut õppekava, vaid täiendada 2002. aasta varianti.

Valdmaa sõnul on õppekava peamine eesmärk muuta õppe-töö õpilasele jõu- ja eakohasemaks.

Tähtaeg aasta lõpus

Nii REKK-i, haridusministeeriumi kui ka Tartu ülikooli kodulehekülgedel avalikult kättesaadavas õppekavas on kõrvuti REKK-i ametnike ja Tartu ülikooli töötajate ettepanekud praeguse õppekava muutmiseks.

Ühes Kuurme ja Valdmaa siiski nõustusid – nimelt ei ole olemas riiklikku haridusstrateegiat ehk põhialuseid, millest õppekava peaks juhinduma. Valdmaa sõnul ei takista põhi- aluste puudumine siiski õppekava arendamist. “See, et ei ole sõnastatud dokumenti, ei tähenda, et poleks hariduslikku olukorda ennast,” vihjas Valdmaa kirjutamata reeglitele.

Valdmaa kinnitusel on nii TÜ kui ka REKK-i ettepanekud kooskõlastusringil koolides. See-järel edastatakse ettepanekud ainerühmadele, kes peavad neid arvesse võttes ainekavade esimesed versioonid valmis tegema 15. maiks. Lõppversioon peab valmima aasta lõpuks.