Teadlased peletavad hülgeid hirmsa lärmiga
Püügivõrke ja -mõrdu tühjendavad ja lõhkuvad hülged on juba aastaid olnud pinnuks silmas nii Lääne- ja Pärnumaa kui ka Lääne- ja Ida-Virumaa kaluritele. Otsides võimalusi rüüsteretkedele lõppu teha, katsetasid Tartu ülikooli teadlased koos kohalike kaluritega sel kevadel Saaremaa vetes esimest korda spetsiaalselt hüljeste püügivahenditest eemale tõrjumiseks mõeldud peleteid.
Kaks Norras välja töötatud elektroonilist seadeldist, mis tekitavad sadakonna meetri raadiuses hüljeste kõrvadele ebameeldivalt tugevat, kuid kaladele kuulmatut kõrgsageduslikku heli, paigutati merre Sõrve ja Nasva kandis.
Kaladele ei mõju
TÜ Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalamajanduse osakonna juhataja Markus Vetemaa rääkis, et peletite toimet katsetati seisevnootade ehk nn räimekastide kui suurimate lõkspüüniste puhul, millega kutselised kalurid püüavad nii räime kui ka tuulehaugi. „Kuna seisvate nootadega püütakse väga suuri kalakoguseid, on see ka suure avausega. Seetõttu on hüljestel nendesse imelihtne sisse pääseda, et seal siis nii palju kala süüa, kui jaksavad,” selgitas Vetemaa. „Kui püünises on kaks-kolm hüljest sees püherdamas, võib suur osa kaladest ka räimekastist välja pageda.” Kahe peletiga varustatud nooda puhul leidis kinnitust, et ebameeldiva heli tõttu hoidsid hülged neist eemale. Sellest, et peletid peale hüljeste ka kalu võrkudest eemale ei peletanud, andis tunnistust, et peletitega püünistes polnud kalasaak sugugi väiksem kui nendes, mille puhul imeasjandust ei kasutatud. Seevastu hülgekahjustuste erinevus oli väga suur.
Vetemaa kinnitas, et isegi kui hüljes satub peletile väga lähedale, ei tekita tugev kõrgsageduslik heli talle püsivat kuulmishäiret. „Sisuliselt on see sama, kui inimene töötab muruniidukiga ning pärast seda, kui niiduk on seisma pandud, on kõrva tundlikkus enne taastumist tavapärasest natuke nõrgem,” osutas ta.
Ehkki äsjased katsetused tõendasid, et peletitega on kaluritel võimalik edukalt oma mõrdasid hüljeste rüüsteretkede eest kaitsta, takistab nende laiemat kasutamist väga soolane hind – umbes 6400 eurot.
Peletite ostmiseks saab toetust
•• Kalandusvaldkonnale eurotoetusi jagavalt põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA), kes maksab kaluritele toetust püügimõrdade hülgekindlaks muutmiseks, saab rahalist tuge taotleda ka hülgepeletite ostmiseks.
•• Mõrdade hülgekindlamaks muutmise toetusest on kalurid viimastel aastatel teadlikuks saanud, kuid peletite ostuks pole seni veel keegi osanud raha küsida.
•• Ene Tulp PRIA-st märkis, et peletite ostmist on neil võimalik toetada meetme „Väikesemahuline rannapüük” raames ning toetust makstakse kuni 60 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest – täpselt nagu mõrdade hülgekindlaks muutmise puhulgi. Toetust võib taotleda äriühing või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kellele on kalapüügiseaduse alusel antud kaluri kalapüügiluba püügiks merel. Toetuse taotlemise täpsemate tingimuste kohta on soovitatav küsida selgitust lähimast PRIA esindusest.
•• Hülgepeleteid katsetati põllumajandusministeeriumi tellimusel ja ka seda rahastas PRIA.
