Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Kai Rünk rääkis, et käimasoleva katse käigus üritatakse põhja-raunjala eksistentsi kindlustamiseks rajada kuus uut kasvukohta: selleks on välja valitud kolm sobilikku paika Pranglil ja samuti kolm kohta Lahemaa rahvuspargis. „Põhiidee on selles, et kui ühes kohas peaks põhja-raunjalg kaduma, siis teistes kohtades jääb liik alles,” viitas Rünk. Seejuures ta märkis, et ühe Prangli kiviaia vahel kasvavat ainsat looduslikku põhja-raunjala populatsiooni ohustab väga tugev – eeskätt tallamisest tingitud – inimmõju, mida paraku eriti ära hoida ei saa.

Uutesse kasvukohtadesse istutasid teadlased kasvuhoones eostest üles kasvatatud mitmeaastased raunjalad. Kuigi enamik taimi on kasvama läinud, ei tähenda see Rünga kinnitusel sugugi seda, et need populatsioonid püsima võiksid jääda, sest kasvama läinud taimed ei pruugi järelkasvu anda. Selle väljaselgitamiseks, milliseid kasvu- ja keskkonnatingimusi täpsemalt põhja-raunjalad loodusesse asustamisel vajaksid, võib Rünga sõnul kuluda palju aastaid.

Kiviürdi eosed toodi Soomest

Ida-kiviürdi uurimisega tegelev Tallinna botaanikaaia vanemteadur Ruth Aguraiuja ütles, et seda liiki sõnajalgu leiab veel vaid aastaid tagasi Prangli saarele rajatud katselapilt, kuhu istutati Soomest toodud eostest üles kasvatatud kiviürdid.

„Praegu on meil soov seda maastikukatset populatsioonide loodusesse asustamise uurimiseks laiendada,” osutas Aguraiuja ning lisas, et katseks on Tallinna botaanikaaias koht välja valitud ja oodatakse vastust rahastamistaotlusele.

Eelistavad kaljusid

••    Nii põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale) kui ka ida-kivi-ürt (Woodsia ilvensis) eelistavad kasvada vähese mullaga kaljupragudes, -lõhedes ning kivide õnarustes.

••    Mõlemad taimeliigid on näiteks Soomes ja Rootsis päris tavalised. Lubjakivist ning liivakivist aluspõhjaga Eestis leidub neile sobilikke ränikiviseid elupaiku vaid Põhja-Eesti saartel ja Loode-Eesti rändrahnudel. Samuti saavad nii põhja-raunjalad kui ka ida-kiviürdid meie tingimustes kasvada maakividest laotud aiamüüride vahel.

••    Näiteks põhja-raunjalg on võimeline kasvama kuivades kasvukohtades kivide vahel tänu sellele, et vesi ei auru seal liiga kiiresti. Niiskust aitavad hoida ka põhja-raunjalale iseloomulikud taimedest moodustunud puhmikud.