ELF-i poolt viimase aja üht suuremat mereuuringute projekti juhtiv Ele Vahtmäe sõnas, et Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimise eesmärk on merelise bioloogilise mitmekesisuse ja elurikkust puudutava informatsiooni kogumine.

„Kõpu poolsaart ümbritsev mereala Hiiumaal on kuulunud HELCOM-i (Läänemere kaitsega tegelev Helsingi komisjon – toim) Läänemere kaitsealade võrgustikku, kuid nüüdseks on see mereala võrgustikust välja arvatud, sest puudub piisav teave antud ala loodusväärtuste kohta,” osutas Vahtmäe. „Ometi leiavad mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik.”

Et Eesti mere­alade loodusväärtuste kaardil laiutav järjekordne valge laik saaks kaetud, on asjatundjatel plaanis kaardistada kogu piirkonna põhjaelupaigad, uurida kalastikku, linnustikku ning isegi nahkhiiri.

Lindude pudelikael

Nüüdseks on Tartu ülikooli Eesti mereinstituut läbi viinud kevadised kalastiku-uuringud. Teadlaste võrkudesse sattus väga palju lesta, kuid neil õnnestus uuringualalt välja püüda ka selliseid põnevaid tegelasi nagu merivarblane, meripühvel, üle-euroopalise tähtsusega kalaliikide hulka kuuluv võldas ning nolgus. Seejuures üllatas teadlasi asjaolu, et tabatud nolguste magudest leiti ka kaks võikala. Varem on võikalu meie vetes teiste kalade sisikonnast leitud vaid paaril korral.

Eesti ornitoloogiaühingu tehtud esimesed rändevaatlused on aga näidanud, et Kõpu piirkond on nn pudelikaela ala arktilistele partlastele nagu mustvaerad, aulid, kirjuhahad ja rohukosklad. Seda, et tegu on üldse lindudele väga tähtsa paigaga, kinnitab tõsiasi, et ainuüksi esimesel seitsmel vaatluspäeval aprilli alguses loendati piirkonnas kokku pea 70 000 lindu ligi 60 liigist.

Mereala inventeerimise raames viiakse tänavu augustis ja septembris esimest korda läbi ka nahkhiirteuuringud, et teada saada, kas ja kui palju eri liiki käsitiivalisi Hiiumaa rannikule koguneb ja kas nad ka rannikult edasi merele lendavad.

Ettevõtjad huvituvad merest üha enam

Uuringu tulemused veebruaris

Alus kaitseala moodustamiseks

Keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatava loodusväärtuste inventeerimise tulemused peaksid laual olema järgmise aasta veebruaris.

Ele Vahtmäe viitas, et kui leiab kinnitust, et Kõpu poolsaart ümbritsev mereala on looduskaitseliselt väga väärtuslik, on uuringute tulemused aluseks uue merekaitseala moodustamise ettepaneku koostamisele. Ta märkis ühtlasi, et praegu avaldatakse sellele piirkonnale survet nii merereostuse kui ka tuuleparkidega. Merekaitsealade loomine on viimastel aastatel üha aktuaalsemaks muutunud, kuna arendajad on hakanud mere vastu üha suuremat huvi tundma. Nii näiteks on viimastel aastatel kasvanud ettevõtjate huvi merepõhja vastu, kuna sinna saaks ehk paigutada gaasitorud, ehitada tuuleparke või kaevandada mingit maavara. Samuti on aja jooksul aina suurenenud nii laevanduse, puhkemajanduse kui ka keskkonnakaitse ja paljude teiste merega seotud valdkondade tähtsus.