Teadlased võtsid viigrid luubi alla
Eesti ja Läti teadlaste ühisprojekti Gorwind raames on jälgimisseadmete abil üksikasjalikult uurimise alla võetud meie kaitsealused viigerhülged.
Liivi lahes meretuuleparkidele keskkonnamõjude ja tuuleolude poolest kõige sobilikumaid piirkondi kaardistava projektiga seotud hülgeuurija Ivar Jüssi rääkis, et esimesed viis viigrit – kolm isast ja kaks emast – on asukohapunke salvestavad ning seejärel neid mobiilside kaudu uurijatele edastavad GPS-seadmed juba turjale saanud. Sügise eel loodetakse Väinameres märgistada veel kümme looma.
Suhteliselt paiksed
Jüssi selgitas, et meie hüljestest valiti viigrid uuringuteks välja seetõttu, et erinevalt hallhüljestest on nad suhteliselt paiksed ja seetõttu kõikvõimalike keskkonnatingimuste muutuste ja häirimise suhtes oma hallidest suguvendadest tundlikumad. „Kui hallhülged võivad siit Soome ja Rootsi vetesse minna ning lõpuks sealt jälle tagasi Eestisse tulla, siis viigrid pendeldavad korrapäraselt Liivi lahe ja Väinamere vahel,” viitas Jüssi.
Viimaste andmete järgi toimetavad kõik kevadel karvavahetuse ajal Väinamerest jälgimisseadmega varustamiseks kinni püütud viigrid Liivi lahe keskosas Ruhnu ümbruses – piirkonnas, kus mere sügavus küünib enam kui 30 meetrini. Nagu teada, peaks nad seal parasjagu pikemal toiduretkel olema, et pärast räimede, kilude või emakaladega nuumamist sügise eel jälle mõneks ajaks Väinamerre hinge tõmbama naasta.
Jüssi märkis, et käimasolevate uuringute siht on täpsemalt välja peilida, millal ja kus viigrid Liivi lahes ja Väinameres liiguvad. Ühtlasi tahetakse jälgimisseadmete abil teada saada, millal ja kus nad mere jäätumisel ehk siis poegimise eel paikseks jäävad ning kui palju nad sigimisperioodil mujal ringi toimetavad.
Jüssi viitas, et kui Liivi lahte meretuuleparke rajama hakata, tuleb arvestada, et merre püsti pandud tuulegeneraatorid võivad viigritele poegimiseks sobilikud suured jäälahmakad ära lõhkuda, kui need peaks tuulikute alast läbi triivima.
Gorwindi projekti raames ongi spetsialistidel plaanis hinnata, kui suure tõenäosusega võib jää potentsiaalsele tuulepargi alale sattuda. „Senini pole ju veel mitte kuskil maailmas tuuleparke ega ka üksikuid tuulikuid jäätuvasse merre rajatud ning vastavad kogemused puuduvad,” osutas Jüssi. Liivi lahte – Kihnu lähistele – on tuuleparki projekteerima asunud Eesti Energia, teiste arendajate plaanidest pole veel kuulda olnud.
Peale viigerhüljestele elutähtsate paikade on teadlastel plaanis Gorwindi projekti raames kaardistada Liivi lahe tähtsaimad linnualad. Projekti rahastab Euroopa Liidu Interregi programm ning selle ettevõtmise juhtpartneriks on TTÜ meresüsteemide instituut.
Viigerhüljes
Tuhatkond Eesti viigrit
•• Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemerd ning Saima ja Laadoga järve. Läänemeres eelistab ta elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel.
•• Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid.
•• Poegib pärast üheksa- kuni kümnekuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks.
•• Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma, aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Poega imetatakse umbes kaks kuud.
•• Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Eesti vetes elab viimaste hinnangute järgi umbes tuhatkond viigrit.
