Pea sama entusiastlikud on ka juhendajad, Tartu ülikooli bakalaureustest doktoriteni välja: ükski küsimus ei jää tähelepanuta ning ka ajakirjanikule tehakse puust ja punaselt selgeks, kuidas miski töötab. Näiteks suures basseinis hulbivad mahlapakkidest valmistatud iseliikuvad paadid, mis juhendaja sõnul töötavad samal põhimõttel nagu kosmoseraketid.

Samal ajal tegelevad teisel pool maja noored bioloogid looduse ja iseenda uurimisega. „Me õppisime silma ehitust näiteks,” on heledate lokkidega Julius õnnelik. „Siit tuleb karjumisrekordi omanik,” hüüab üks poiss. Selgub, et maja külje peal on kast, mille sisemus on täidetud papist munakarpidega ja põhjas aparaat, mis mõõdab, kui valjusti keegi karjuda suudab.

Eriti elevile lähevad lapsed siis, kui üks juhendajatest toob välja pikliku punase õhupalli, mis on täidetud vesinikuga, ja väga suure punase õhupalli, mille sees on hapniku-vesiniku segu.

Teadur-juhendaja seletab veel, et selle katse ajal tuleb suu ja kõrvad mõlemad kinni panna, eriti kui seina ääres seista. Või kui pauku ei karda, siis kõrvu katma ei pea, ent sel juhul tuleb ka suu lahti jätta. „Miks?” küsib keegi lastest. Teadur selgitab, et suu ja kõrvad on omavahel ühenduses, ning et asi on rõhuvahes.

Lööklaine läbi keha

Seejärel pannakse mõlemad pallid plahvatama. Pauk on tõesti nii tugev, et lööklaine läbib kogu keha. Laste aplaus on pea sama tugev.

Fotograafi rõõmuks põletatakse termiiti ehk alumiiniumi ja raudoksiidi segu ja õhku sööstab mitu raketti. Plastpudeli ja vee põhimõttel toimivaid rakette on lapsed muidugi ka ise valmistanud ja nagu kõigi muude isevalmistatud asjadega, saavad nad oma leiutised hiljem koju kaasa.

Pudelirakette stardib koguni kaks, et fotograaf umbes 200 km/h lendava raketi pildi peale saaks. „Meil üks läks lõhki täna, hirmsa pauguga,” märgib üks juhendaja-õpetaja.

Ohutust järgitakse teaduslaagris siiski piinliku täpsusega. „Kõik need asjad on toredad ja lõbusad, kuid ohutus ennekõike,” märgib laagri juhataja Taavi Adamberg.

Adamberg ütleb ka, et kõik katsed on enne laagri algust läbi proovitud ja juhendajad saavad kokku juba mitu nädalat enne laagri algust. „Me proovime teha nii, et ei oleks selline kuiv ja igav koolitund, et saaks ka oma kätega midagi teha, katsetada ja proovida – see on laste jaoks ikka väga määrav,” seletab ta.

„Kõige põnevam asi oli, et sain ühe lambi teha ja hambaharjaroboti. Siukse väikse, mis sõidab,” räägib Tartust pärit Kert. Värisevad robotid valmivad füüsika töötoas käepäraste vahenditega – hambaharjaotsik, kellapatarei ja üks väike vibreeriv jupp mobiiltelefoni küljest.

Ka Jaanika, kellele loodusteadused meeldivad, tunnistab, et praktika on ikka parem kui niisama teooriat pähe tuupida. „Järgmistel aastatel oskad juba asju ise teha,” arvab ta.

Viide rühma jagatud lapsi on laagri peale kokku 103. Rühm tegutseb iga päev eri töötoas. Õhtupoolikul teaduse tegemisest puhatakse ja mängitakse sport- ja lauamänge. „Ehkki näiteks, kui me „Aliast” mängime, siis seal on ikka teaduseteemalised sõnad ning meil on ka terve hunnik teadusajakirju,” räägib Adamberg.

Laagri korraldajad loodavad eelkõige, et nende tegevus toob rohkem lapsi loodusvaldkonna juurde. „Tõenäoliselt siit reaalainete tudengeid tuleb, ja mida rohkem neid tuleb, seda parem on,” räägib Adamberg. „Ja ei või teada, äkki kellelegi juhendajatest hakkab lõpuks õpetajatöö meeldima”.

Suvelaagrid

Ehkki teaduslaager saab nädalavahetusel selleks aastaks läbi, leidub üle Eesti suur valik noortelaagreid, kuhu lapsi puhkama saata.

Valik noortelaagreid

Harjumaal:

KutiMuti noortelaagris, mis on mõeldud 7–13-aastastele, algab järgmine vahetus 28. juulil.

Kloogaranna ujumislaager „Mull” ootab 25.–31. juulil laagrisse 7–13-aastasi lapsi.

Paunküla laager ootab 23.–26. juulil laagrisse 6–7-aastasi mudilasi.

Vihasoo venekeelsesse laagris, mis mõeldud 7–15-aastastele, alustab järgmine rühm 28. juulil, Kotka venekeelses noortelaagris, mis on samuti 7–15-aastastele mõeldud, alustab järgmine rühm 27. juulil.