Teatri NO99 projekt pakub nihkes pilti Eesti poliitikast
Sellest, et meediaühiskonnas omandab järjest suurema kaalu poliitika teatraalne mõõde – poliitikutest saavad üht või teist rolli mängivad tegelaskujud ja avalikkuse tarbeks lavastatakse uhkeid pseudosündmusi –, on poliitkommunikatsiooni teoorias juba aastaid räägitud. Nüüd kavatseb teater NO99 tuua otse lavale teatri poliitikas ja poliitika teatris: 7. mail toimub Saku suurhallis Ühtse Eesti Suurkogu nimeline vaatemäng.
Ühtne Eesti on kui paroodia Eestist, mida valitsetakse erakondade tagatubadest ning kus demokraatlikule avalikule dialoogile eelistatakse arvamusküsitlusi ja populistlike lubaduste pähemäärimist telereklaamides.
See on äraspidine pilt ühiskonnast, mille parteides teevad ilma poliitbroilerid ning kus poliitilised liidrid isegi ei usu sõnumit, mille nad rahvani viivad – peaasi on vastata hetke sentimendile ja mängida tõetruult oma rolli.
Vaatemängu ettevalmistustöö sarnaneb nii mõnegi suure projektipartei loomisega: eile esitleti Tallinnas laiemale avalikkusele erakonna Ühtne Eesti noortekogu juhti Lenna Kuurmaad, partei liidreid Ene-Liis Semperit ja Tiit Ojasood, aga ka uue erakonna programmialgeid ja promomaterjale kleepsudest-šokolaadist kuni hümnini.
Ühtse Eesti programmiline visioon on praegu populaarsete poliitloosungite kvintessents – erakond lubab absoluutset tööhõivet ja selle tagamiseks tuleb „ehitada ühiselt valmis tuumajaam”. Lisaks lubab Ühtne Eesti „panna pangad vastutama ebaõiglaselt antud laenude eest” ja ümber jagada „liigse ja ebavõrdse rikkuse”. Samuti seisab programmis, et Eesti ei saa lubada uut pronksiööd ja „kasutamata siseturvalisuse reserv on meie kaitsejõud”.
Erakonnal on juba valmis ka esimesed poliitreklaamid, mis kujutavad endast tõetruud koopiat Eesti suurte parteide reklaamikeelest. Nii kujutab üks reklaam ilusa eramu ees seisvat nutust kolme lapse ema Karinit, kes „võttis kolm aastat tagasi laenu lastele ilusa kodu ehitamiseks”, püstitades seejärel küsimuse: „Kas ta tõesti paistab teile inimesena, kes suudab kodulaenu tagasi maksta?”
Teater NO99 ootab 7. mai suurkogule üle 6500 inimese. Ent kui kaugele on teater projektiga valmis minema – kas ka erakonna reaalselt ära registreerima? „Hetkel ei välistaks me ühtegi arengut,” ütleb NO99 peakunstnik Ene-Liis Semper.
Teatri NO99 aktsioonid
**5. oktoober 2005 „Mädand Harry”: teater soovis kunstiväljal tegutseva autori Marco Laimre abiga uurida, milliseid lisaväärtusi võiks anda teatrile talle lähedalseisva kunstivaldkonna - performance'i - kasutamine. Esimene ühekordsete aktsioonide reas.
**21. november 2007 „99x”: Kristjan Sarv oli välja valinud Henry Milleri monoloogi raamatust ”Vähi pöörijoon” ning esitas seda 99 korda otsast lõpuni.
**28. november 2008 „Kohtumised”: töövahetuspäev, kus teatri töötajad tegid kellegi teise tööd, õhtul toimus uute näitlejate ja lavastajaga etendus.
**20. jaanuar 2009 „Pekingi ooper”: uuriti näitleja vaimsete ja füüsiliste võimete piire.
**28. oktoober 2009 „Solaris”: loeti ette kogu Stanislaw Lemi romaan „Solaris”.
**2. detsember 2009 „Täna õhtul Jaak Prints”: mida teeb näitleja siis, kui ta midagi ei tee?
**19. veebruar 2010 „Pecha Kucha ja Potlatch”: teatri sünnipäeva aktsioon uute mõtete kogumiseks ja tähistamiseks.
**25. märts 2010 „200st tehakse 6500”: soojendus 7. mail Saku suurhallis toimuvale Ühtse Eesti Suurkogule. 200 inimesest tehakse 6500, väikesest mõttest suur, väikesest sammust marsisamm.
