Õiguskantsleri sõnul on põhiseadusega vastuolus olukord, et Eestis pole õiguslikku raamistikku samasooliste isikute püsiva kooselu reguleerimiseks. Ometi jäi ta seisukohale, et Eesti riigil ei ole põhiseadusest ega rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust võimaldada samasoolistel isikutel abielu sõlmida. Põhiseadus seda edaspidi tegemast siiski ei keela, tõdes ta. Justiitsminister Kristen Michal märkis eile taas, nagu Reformierakonna esindajad on seda varemgi öelnud, et arutelu edasine käik sõltub nende valitsuspartneri, ehk siis Isamaa ja Res Publica Liidu hoiakust.

Teisisõnu – Reformierakonna silmis on mõeldav muuta kehtivat regulatsiooni nii, et oleks tagatud partnerite vastastikused, peamiselt varalised õigused ja kohustused. Kuid abielu peaks ka nende arvates jääma vaid mehe ja naise vaheliseks suhteks. „Küll ei välista me praktiliste küsimuste lahendamist kas seaduse tasandil või eraõiguslike lepingutega ja selleks vajalike lahenduste leidmist,” kirjutas Michal.

Poliitiline tupik

Teadupärast on justiitsministeerium samasooliste temaatikaga juba mitu aastat püüdnud tegelda, kuid kõik muudatusettepanekud on jäänud toppama poliitilise konsensuse puudumise taha. Juba 2009. aastal tegi ministeerium mahuka analüüsi mitteabielulise kooselu võimalikest variantidest. See saadeti arvamuse avaldamiseks kõigile  fraktsioonidele ning suurematele organiseerunud huvigruppidele. Asjale panigi siis põhimõtteliselt kriipsu peale IRL-ist laekunud kategooriline ei.

Registreerimise pooldajate hulgas oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, sotsiaalministeerium, Eesti naisteühenduste ümarlaud, 1974 isikut andsid oma pooldava allkirja. Registreerimise vastased olid aga IRL, Kristlikud Demokraadid ja religioossed ühendused. IRL väljendas oma kindlat eitavat positsiooni ka kevadiste valimiste ajal.