Marko Mumm

Õiguskantsler saatis täna riigikohtule taotluse Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja riigikogu valimise seaduse vastavate sätete kehtetuks tunnistamiseks, teatas õiguskantsleri kantselei.
„Vaatamata sellele, et riigikogu nõustus minu 2008. aasta juunis tehtud ettepanekuga ning ettepaneku täitmist võimaldavad ja esimese lugemise läbinud eelnõud seisavad menetluses, ei ole riigikogu pooleteise aasta jooksul viinud poliitilise välireklaami põhiseadusvastaseid sätteid põhiseadusega kooskõlla“, nentis Indrek Teder.
Poliitilised erakonnad peavad Tederi sõnul selles neid endid teravalt puudutavas küsimuses leidma omavahel kokkuleppe välireklaami mõistlikuks reguleerimiseks. „Mõistan, et sel aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimiste ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste õhustikus võis erakondadel olla raskendatud selles teemas kokkulepeteni jõudmine. Kuid põhiseadusvastasusele on tähelepanu juhitud alates 2005. aastast, mil riigikogu aktiivse valimisagitatsiooni ajal poliitilist välireklaami keelustavad ning keelu rikkumise eest vastutuse sätestavad seadusemuudatused vastu võttis,“ nentis Teder.
„Põhiseadusvastastele sätetele läbi sõrmede vaatamine ei saa jätkuda ning põhiseadusega mulle pandud kohustust täites peab andma selle üle nelja aasta kestnud saaga riigikohtu lahendada.“

Õiguskantsler leidis nimetatud seadusi analüüsides, et need on vastuolus põhiseadusega osas, milles keelustavad täielikult aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami ning näevad ette vastutuse poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest reklaami tellijale, vahendajale, tootjale, avalikule esitajale, üldsusele näitajale ja üldsusele ülekandjale.

„Poliitilist välireklaami tuleb valimiste ajal teha mahus, mis ei muudaks seda valijale vastuvõetamatuks. Kuid piirangud peavad olema mõistlikud ja saavutama tulemuse, riivamata liigselt põhiseaduslikke õigusi“, rõhutas Indrek Teder.
„Poliitilise välireklaami täieliku keelustamise näol on tegu õige eesmärgi nimel vale vahendi valikuga“.

Poliitilise välireklaami keelustamine riivab väga intensiivselt isikute valimisõigust, aga ka mitmeid teisi põhiõigusi, näiteks sõnavabadust.
Õiguskantsleri hinnangul on eesmärgid, mille nimel antud juhul põhiõigusi piiratakse, küll olulised, kuid täielik keelustamine ei ole piisavalt efektiivne seatud eesmärkide saavutamiseks. Teder ei pea täielikku keelustamist mõõdukaks ja põhiseaduspäraseks vahendiks.

„Välireklaami keelustamise eesmärgid on lõppeesmärgina kantud väga olulisest demokraatia tugevdamise ideest“, tunnustas õiguskantsler.
„Välireklaami täieliku keelustamisega püüti vältida praktikas esinenud gigantomaaniat nii reklaamide suuruse kui mahu osas, mis on igati õige lähenemine. Läbi valimiskampaania kulude vähendamise on soovitud vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel, samuti suurendada sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu. Kindlasti on vaja ka vabastada avalikku ruumi liigsest välireklaamist, mis võib tekitada avalikkuse vastumeelsust poliitilise reklaami ja poliitika vastu tervikuna“, hindas Teder

Kuid õigete eesmärkide saavutamiseks on õiguskantsleri hinnangul valitud vahend, mis võimaldab eesmärke saavutada vaid mingis osas. „Kuna seadusega keelustatakse ainult üks reklaamivorm, siis võib tegemata poliitiline välireklaam lihtsalt üle kanduda teistesse reklaamikanalitesse või nihkuda keeluajast varasemale ajale,“ nentis Teder.
Seda on tema sõnul näidanud ka viimaste valimiste praktika – kandidaatide hiidportreed vohasid linnapildis juba kolm kuud enne valimisi. „Lõpptulemusena ei pruugi väheneda valimiskampaania kulud ja seatud eesmärgid jäävad illusoorseteks“, ütles Teder.

„Samas aga sekkutakse intensiivselt valimisõigusesse - just aktiivse valimisagitatsiooni ajal, kui inimestel on huvi poliitiliste seisukohtade vastu, piiratakse nii valijate õigust infot saada kui ka kandidaatide õigust infot anda. Lisaks toob piirangu rikkumine kaasa ka väärteokaristuse. Seega on valitud vahend, mis riivab intensiivselt põhiõigusi, kuid ei pruugi soovitud ja õigeid eesmärke reaalselt kaasa tuua“, selgitas õiguskantsler. „Seetõttu ei ole välireklaami täielik keelustamine mõõdukas ja põhiseadusega kooskõlas olev vahend“.