“See on Eesti absoluutne rekord, sest maanteeamet on juba ammu unistanud, et saaks miljardi piiri ületatud,” lausus maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. Tema sõnul läheb umbes pool 1,3 miljardist teede ehituseks ja remondiks ning teine pool teehooldetöödeks.

“Teekatete taastusremondi mahajäämus on aastaid olnud küllaltki suur,” rääkis Sõrmus. “Sarnase rahastamisskeemi jätkudes tekib võimalus, et Eesti võib aastate jooksul oma teed korda saada.”

Teedeehituse hiigelprojekt on eelkõige võimalik tänu Euroopa Liidu abifondi ISPA toetuse suurenemisele ja laenuvõtmisele.

Sõrmuse sõnul jääb Eesti lähiriikide seas teede kvaliteedilt kindlalt alla Soomele, kuid ka näiteks Leedule.

“Leedu on paremas olukorras, kuna neil on rahastamisskeem juba viis aastat paigas,” sõnas Sõrmus. “Meil pidi küll teeseaduse kohaselt minema mootorikütuse aktsiisist 75 protsenti teede tarbeks, kuid hiljem alandati protsent 55-ni.”

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain ütles, et tee-ehitajatele on järgmiseks aastaks antud käsk ummikute vältimiseks liiklust võimalikult vähe segada.

“Näiteks tahame reedeti tipptundidel keelata teetööd, mis nõuavad alla 50 km/h kiirusepiirangut,” lausus Pain. “Otsus on tingitud sellest, et reedeti on liiklus tunduvalt tihedam, kuna paljud inimesed sõidavad koju. Samuti tuleks 50 km/h kiirusepiirangut nõudvad teetööd keelata pühapäeviti.”

Teetöödest tingitud liiklusummikute vältimiseks kavatseb maanteeamet kehtestada ka reegli, et alla 50 km/h kiirusepiirangut ei tohi tee-ehitaja rakendada enam kui kahe kilomeetri pikkusel lõigul.

“Ka see kaks kilomeetrit on tegelikult autojuhile pikk ja segav, kuid väiksemaks ei saa seda vahemaad teetööde tehnoloogia eripära tõttu teha,” sõnas Pain.

Suuremad teetöödest tingitud ebamugavused tabavad järgmisel aastal Jõhvi–Narva ja Pärnu–Ikla suunal sõitjaid, kuna neil teedel puudub ümbersõiduvõimalus. “Kõikide teiste teeremontide puhul on ümbersõiduvõimalus, kuid need kaks lõiku on küll väga problemaatilised,” lausus Pain.

Pain lükkas ümber ajakirjanduses levinud väite, et teeremondi tõttu Tallinna–Pärnu maanteel tuleb sõita läbi Lihula ja pikendada teekonda umbes 50 kilomeetri võrra. “Vaevalt, et keegi hakkab läbi Lihula sõitma, sest on ka palju lühem ümbersõiduvõimalus,” ütles Pain. Tema sõnul kujuneb Rapla–Järvakandi–Kergu–Aluste kaudu sõitmine küll ajaliselt pikemaks, kuid toob kaasa vaid 5-10 lisakilomeetrit.