Tehniline järelevalve tuvastab aastas 500 ehitusrikkumist

Tehnilise järelevalve amet nendib, et buumiajal ehitatud hoonete probleemidega tuleb veel aastaid tegelda. Kredexi ja ehitusettevõtjate liidu uuringu järgi ei ole koguni pooltel praegu töötavatel ehitajatel erialast haridust. Olukorra paranemist veel niipea loota pole, sest koolidest ei tule piisavalt uusi kvalifitseeritud ehitajaid.

Solarise kinosaali lagi varises kokku nädal pärast ehitise avamist. Keskkonnaministeeriumi hoone vajus, nii et vahepeal kardeti hoone varisemist. Need on vaid paar näidet tuntud hoonete ehituspraagist.

Eesti Päevaleht on sel nädalal kirjutanud sarja lugusid viimase aastakümne ehituskvaliteedi puudustest ehk buumiaja pärandist. Möödunud aastal valminud Tallinna tehnikaülikooli uuring näitas, et 84% uuselamuid on tellijale üle andes ühel või teisel moel vigased. Kõige rohkem esineb ehituspraaki välis- ja kandeseintes. Enim vigu – 80% – tuleneb halvast ehitustööst, 15% aga vigasest projektist.

Viis praagipõhjust

Seega on ka tehnilise järelevalve ametil (TJA) tööd piisavalt.

„Ehitusvaldkonnas teeb TJA aastas ligikaudu 500 menetlust, mille seas on lisaks hoonetele ka rajatised, gaasipaigaldised ja raudteeplatvormid. Pealegi on TJA ehitusjärelevalve riskipõhine – kontrollimiseks valitakse ennekõike suurima riskiga objektid ning keskendutakse suurematele avalikele objektidele, mille puhul võib vigade tagajärg olla väga tõsine. TJA kontrollib ka kõiki laekunud kaebusi võimalikest rikkumistest,” ütles TJA peadirektori asetäitja Kaur Kajak. Ta lisas, et ameti menetluste arv ei ole otseselt buumiaja ehitiste tõttu märkimisväärselt suurenenud. „Peamiselt on buumiaja ehituskvaliteedi ohvriks langenud elamufond, tööstushoonete või ettevõtete puhul see menetlustes ei kajastu. Samas on üsna tõenäoline, et buumiaegsete ehitiste kvaliteedi probleemidega tuleb tegeleda veel mitmeid aastaid, kuna projekteerimise ja ehitamise puudujäägid võivad ilmneda pikema aja jooksul,” nentis Kajak.

Ehitajad – kui nende vead on avastatud – riiklikule järelevalvele siiski vastu ei punni. „Üldjuhul ettekirjutused täidetakse ning puudused likvideeritakse. Juhul kui ettekirjutus jäetakse täitmata, rakendatakse sunniraha, kuid selliseid juhtumeid on vaid üksikuid,” ütles Kajak.

TJA pani aastatepikkuse kogemuse põhjal ritta viis levinumat ehituspraagi põhjust. Esiteks: ehitusprojekt kas puudub või on koostatud pealiskaudselt ja projekteerimata on jäetud lahendused, mida peaks projekteerima. Sobiv näide on Tartu Tasku keskus, kus ripplaed olid jäetud täiesti projekteerimata, mis oleks võinud kaasa tuua samasuguse või hullema varingu kui Tallinnas Solarises. Õnneks sai TJA jaole ja laed lasti ümber teha.

Teise ehituspraagi põhjusena tõi Kajak esile olukorra, kus projekt on küll korras, aga ei ehitata projekti järgi. Järgmised ohukohad on siis, kui ehitaja muudab projektis ette nähtud lahendusi ja need jäetakse projekteerijaga kooskõlastamata. Veaohtlik on seegi, kui ehitusel kasutatakse nõuetele mittevastavaid ehitustooteid või kui omanikujärelevalve ei ole piisav.

Puudus headest ehitajatest

Mullu sügisel valmis Kredexi tellimusel ja koordineerimisel mahukas uuring Eesti ehitushariduse ja ehitustööjõu kohta. Uuringus osalesid Eesti ehitusettevõtjate liit, majandusministeerium, kutsehariduse agentuur ja Tallinna ülikoolid. Uuring näitab, et halvast ehituskvaliteedist tingitud probleemid ei kao lähiaastail kuhugi, vaid pigem suurenevad, sest pädevaid ehitajaid koolidest juurde ei tule ja ehitussektor vaevleb tööjõupuuduses.

Uuringu jaoks tehtud Eesti konjunktuuriinstituudi küsitlus näitas, et ligi pooled küsitletud ehitusettevõtted (48%) vajaksid kohe juurde mõnd töötajat ja on juba praegu tööjõupuuduses. Samal ajal on ligi 50% seniseid ehitustöölisi erialase hariduseta. Uuringus nenditakse, et ehitusharidusega tööjõu hulk kahaneb veelgi, sest haridussüsteemist suundub igal aastal tööturule vähem noori. Haritud tööjõu vähese juurdekasvu puhul on aga oht, et ehitussektorisse jääb märkimisväärne hulk vajaliku oskusteabeta töötajaid, mis omakorda mõjutab ehituskvaliteeti.

Uuringu kokkuvõttes on kirjas, et ehitusharidusega tööjõu piisavaks taastootmiseks tuleks tunduvalt suurendada kutseõppesse vastuvõttu. Praegu on nimelt asjalood nii, et üle kolmandiku kutsekoolide ehituserialade lõpetajaid ei asu erialasele tööle.

Peale selle toob uuring olulise tegurina esile, et paljud oskustöölised rändavad tööle kõrgema palgatasemega naaberriikidesse. „Tulemuseks on järjest teravam erialase tööjõu puudujääk Eesti ehitusettevõtetes. Selline tendents jätkub praeguses tempos ka edaspidi, sest palgatasemete ühtlustumine nende riikidega pole lähiajal reaalne,” nendivad autorid uuringu järeldustes.

Probleem on ka siia jäävate uute ehitusharidusega töötajatega. Nimelt on ehituses – nagu igal pool mujalgi – järjest rohkem hinnas energiatõhusus. Energiatõhusus pole aga teema, mille ehitaja saaks endale ühe õhtuga selgeks teha, kuid koolis seda ei õpetata. „Energiasäästu ja hoonete energiatõhususe temaatika kutseõppe riiklikus õppekavas otseselt ei kajastu, seega puudub ülevaade, kui palju ja milliseid energiasäästu ja hoonete energiatõhususega seotud teemasid õppetöös käsitletakse,” nenditakse uuringus.

Näited muredest

Tallinna Solarise keskus (1)
Merko püüdis ehituspraaki salastada

Kesklinna Sakala keskuse asemele ehitatud tuliuus Solarise keskus sai avatud olla vaid nädala, kui Cinamoni kinosaalis varises alla ripplagi. TJA uurimine tuvastas, et Cinamoni kinosaali ehitades tehti vigu nii projekteerimises, ehitamises, ehitusjuhtimises kui ka omanikujärelevalves.

Merko ei tahtnud end süüdi tunnistada ja püüdis kohtu kaudu TJA raportit tühistada, peale selle soovis Merko oma „maine ja ärisaladuse huvides seniste uurimismaterjalide mitteavalikuks kuulutamist”.

Tallinna halduskohus menetles juhtumit pea aasta aega ja jõudis järeldusele, et Merko on laevaringus süüdi. Halduskohus märkis, et kui ehitis või selle osa variseb kokku, võib eeldada, et see ei ole püstitatud vastavalt ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele ning avalikkust järelevalve tulemustest teavitada on igati asjakohane. Niisiis ei lubatud ka uurimismaterjali salastada.

Tallinn, Narva mnt 7a (2)
Keskkonnaministeerium kipub vajuma

Keskkonnaministeeriumi hoones tuvastas TJA hoone eri osadel deformatsioone ja konstruktsioonide vajumeid, pragusid seintes, lagedes jms. Kuivõrd hoonet on eri ajaetappidel korduvalt juurde ja peale ehitamisega laiendatud ning ehitamise projektdokumentatsioon kas puudus või oli ebapiisavalt säilitatud, siis oli hoone ohutust raske hinnata ja ohutuse tagamiseks vajalike tegevuste kaardistamiseks tuli tellida ekspertiis. Kogu menetluse muutis äärmiselt aja- ja ressursimahukaks just asjaolu, et hoone kohta puudus piisav dokumentatsioon.

2010. aasta suvel kirjutas Eesti Päevaleht: „Ekspertiisi käigus ei tuvastatud küll otsest ohtu konstruktsioonide kandevõimele, kuid ometi pani järelevalve amet paika konkreetsed juhised, mida hoone omanik peab järgima, muu hulgas tuleb iga poole aasta tagant vajumismõõtmisi teha. Piltlikult on tekkinud olukord, kus ametnikud võivad hoonet küll kasutada, aga ettevaatlikult…”

Tartu Tasku keskus (3)
Laed ehitati, nagu vanajumal juhatas

Tasku ärikeskuses tuvastas TJA vigu nii projekteerimises kui ka ehitamises. YIT Ehituse püstitatud hoone ripplaed olid ehitatud sootuks projektita ja tuletõkkeuksed ei vastanud nõuetele. Kuna lagede ehitamise ehitusprojekti polnud, ei saanud TJA ilma ekspertiisita tuvastada, kuidas need ehitati ja kas need on ohutud. Ripplaed projekteeriti ja ehitati ümber. Kiiu Metallis valminud tuletõkkeuksed aga ei vastanud nõuetele ega oleks pruukinud tulekahju korral tuld kinni hoida. Ligi 40 ust tuli välja vahetada. Peale selle kurtis Tasku omanik Estiko ka vett läbi laskvate kinosaalide üle.