„Üks eelmise sajandi rahvamaja või kultuurimaja on meie ammune unistus,” tunnistas Eesti vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang. Muuseumi külakeskus, kus tegutsevad Lau pood ja Kuie koolimaja, poleks ju täiuslik ilma omaaegse rahva kultuurielu kantsita. Sellepärast õhutab Lang teada andma igast võimalikust ripakile jäänud seltsi- või külakultuurimajast, mis võiks vabaõhumuuseumis oma uut elu alustada.

„Me tahame muuseumi rahvamajaotsingutele ja otsingutest kuulutamisele igal juhul ka oma õla alla panna,” teatas rahvakunstiseltsi Leigarid liige Tiit Pappel. Asi on nimelt selles, et Leigarid sündisid 1969. aastal vabaõhumuuseumis Eesti folkloori tutvustamiseks. „Sellest ajast saati võib näppudel üles lugeda need suvised nädalavahetused, mil me muuseumis esinenud ei oleks. Aga rahvamaja annaks meile ka talvel lisategutsemise ruumi ja võimalusi, et muuseum veelgi elavam oleks,” unistas Pappel.

Loe edasi, mis juhtus Lehtse vallas 1936. aastal ehitatud Rabasaare kultuurimajaga, mis oli muuseumi viimiseks juba peaaegu valmis.

Avalehele
3 Kommentaari
Loe veel: