Ajakirja sõnul on "natslus" ja "apartheid" väga tugevad ja tundliku tähendusväljaga sõnad, mille kasutamisel tuleks väga täpselt jälgida algset konteksti. Pealegi on heaks tavaks, et see, kes vaidluses teist osapoolt natsiks nimetab, kaotab automaatselt oma argumentide mõjuvõimu, kirjutab Economist.com.

Vastupidiselt Vene propagandamasina väidetele elavad eestlased ja venelased koos ning seda riigipoolse integratsioonipoliitika kaasabil.

Ajakirja sõnul ei ülista eestlased natsi–okupatsiooni, Hitlerit ega holokausti – Eesti jäi II maailmasõja ajal lihtsalt haamri ja alasi vahele, polnud rahumeelset lahendust, kõikjal ootas häving ja kannatused.

Venemaa võib oma aastatetaguse ajalookäsitlusega küll näha end natsismist vabastajana, kuid Balti riikidele oli Nõukogude Liidu tulek lihtsalt ühe okupatsiooni vahetumine teise vastu.

"Igal juhul on "apartheidiks" nimetamine kui mitte ajuvaba, siis rumal ning solvav riigile, mis on oma ajaloo rasketele löökidele vastu läinud intelligentselt ja vaoshoitult," nentis Economist.