Ajal, kui Eesti ametiasutused väljendavad vaoshoitud kahtlusi Läänemerre kavandatava torujuhtme uurimistööde osas, on suurärimees Tiit Vähi juba pakkunud Sillamäe sadamat võimaliku Vene-Saksa gaasijuhtme ehitusplatsiks.

“Suhtun Läänemere põhja gaasijuhtme rajamist vedava Nord Streami projekti väga positiivselt. Euroopa vajab gaasi ja Venemaal on gaasi. Kui selline Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö toimiks, siis ei peaks Euroopas inimesed enam n-ö toorest kala sööma,” märkis sadamaomanik Vähi.

Samal ajal on välisministeeriumisse jõudnud paljude riigi- ja uurimisasutuste arvamused, mis väljendavad kahtlusi isegi alles torujuhtme rajamiseks vajalike uurimistööde suhtes. Näiteks kaitsejõudude peastaap juhib valitsuse tähelepanu vajadusele tagada Eestile täielik kontroll uurimistööde üle. “Kontroll on vajalik, et tagada uurimistööde vastavus eelnevalt esitatud andmetele, ennetamaks koos-kõlastamata, varjatud või pahatahtlikke toiminguid,” kirjutas peastaap.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on aga omalt poolt juhtinud tähelepanu asja-olule, et Nord Stream palub luba uurimistöödeks mitte ainult Eesti majandusvööndis, vaid osalt koguni territoriaalvetes.

Vähi pakub Vene-Saksa ühis- ettevõttele Nord Stream välja selle, et Sillamäele tuleks materjalide vaheladustus ja tehasekompleks. Kui Sillamäe välja valitaks, siis piltlikult tähendaks see, et Eestisse kerkiks ehitustanner ja laevad sõeluksid siin pidevalt. “Olen ärimees ega soovi praegu rahast rääkida või oma šansse hinnata, kuid jutt käib viie aasta teenistusest eeskätt rendi ja sadamateenuste kujul,” ütles Vähi.

Jutt käib viie aasta teenistusest

Praegu koostab välisministeerium Eesti ühtset vastust Vene-Saksa firma uurimistööde taotlusele, mis tuleb ära saata hiljemalt septembri lõpus. Kuna vastust alles vormistatakse, ei ole valitsus uurimistööde ja gaasijuhtme ehitamise lubamise suhtes ühtset seisukohta veel võtnud.

Küll on aga näiteks siseminister Jüri Pihl hiljutises intervjuus Päevalehele öelnud, et torujuhe tekitaks sisejulgeoleku osas probleeme. “Kui seda toru poleks, siis oleks kergem,” ütles Pihl augusti alguses.

Vähi ei soovinud täpsustada konkureerimise detaile, kuid Eesti Päevalehe andmetel läheks ehitusplatsiks hinnanguliselt vaja 50–60 hektarit maad.

Vene-Saksa gaasitoru ehitamisele kandideerivad teiste seas Itaalia, Norra, Kanada ja Saksamaa firmad.

Firma muudab juhtme asukohta

•• Kompanii Nord Stream teatas kavatsusest muuta kavandatava gaasijuhtme asukohta Läänemere põhjas, vahendab agentuur SeaNews.

•• Muudatus puudutab Bornholmi saare ümbrust, nimelt peaks gaasijuhe hakkama kulgema saarest lõunas. See pikendab trassi kaheksa kilomeetrit.

•• Otsus tehti lähtudes uuringutest, mis näitasid, et ümbertõstmine vähendab keskkonnariske miinimumini.