Toetuse tõus ei pruugi suurpere elu parandada
“Olukord läheneb praegu ikkagi katastroofile. Taskuraha on omaette teema, sest seda paljulapselistes peredes ei ole – võib-olla 50 krooni kuus saab,” lausus ta. “Siis tulebki kahe kuu peale kokku leppida, et sõbraga kinno minna.”
Ka haridustee jätkamine on Lillepruuni sõnul küsimärgi all. “Ma tahan väga Tartu ülikooli minna, aga kuidas ma lähen, kui ühikaraha pole mitte kuskilt võtta?” küsis ta. “Samas, mida üleval pool otsustatakse, eks selle peame vastu võtma – kui me just streiki ei korralda, lapsi siin ju jätkub,” muigas Lillepruun.
Hiigelpere ei luba tööl käia
Muutused sotsiaalpoliitikas soosivad suurperesid, kes töötavad, kuid süsteem muudab töölkäimise tihti keeruliseks. Eesti lasterikaste perede liidu presidendi Kalmer Hüti sõnul asuks enamik suurperede vanematest tööle küll, kui see oleks vaid võimalik. “See, et lastega pered püüavad ainult toetustest elada, on kellegi kinnisidee – tegelikult see nii pole. Vanemad püüavad alati juurde teenida, et elujärg parem oleks, väikesed lapsed ei võimalda tihti aga tööl käia,” lausus ta.
Lillepruuni sõnul aitab olukorda muuta kindlasti see, kui paljulapselised pered ei pea lapse lasteaeda panemise eest enam maksma. “Kui meie pere lapsed väikesed olid, siis ema ei saanud tööle minna ja isa ei käinudki tööl –väga raske oli,” nentis ta.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet kinnitas aga, et toetuste suurendamisest võidavad tegelikult kõik perekonnad. “Need pered, kus minnakse tööle kas või osalise töökoormusega, võidavad veelgi rohkem,” lisas ta.
Töötegijail olgu lihtsam
Ka sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul peaks toimetulekutoetust mitte vajavate paljulapseliste perekondade elujärg järgmisest aastast paranema. “Töötaval lastega perel peabki olukord parem olema kui sellel perekonnal, kus tööd ei tehta,” kinnitas ta.
Kolmelapselised pered hakkavad järgmisest aastast saama 150 krooni kvartalitoetust lapse kohta, nelja-viielapselised pered 300 ning kuue- ja enamalapselised perekonnad 375 krooni kvartalis. “Seega saavad nelja-viielapselised pered kvartalitoetuse tõusust ühes kuus 50 krooni lapse kohta juurde – see on ju selline summa, mis olukorda ei paranda,” nentis Hütt. “Samal ajal tõusis ühelapseliste perede lapsetoetus 150-lt 300 kroonile.”
Seitsme ja enama lapsega perekonnad hakkavad saama 2400 krooni kuus. Toimetulekupiir kerkib tuleval aastal 500-lt 750 kroonini. Hüti sõnul ei tähenda paraku ka see perede elujärje paranemist. “Kui enne jäeti lastetoetus toimetulekutoetuse arvutamisel välja, siis nüüd arvestatakse see sissetuleku hulka,” ütles ta. “See, et olukord
paraneb, on natuke ekslik arusaam.”
Omavalitsused toetavad teenuste abil
Alar Tamm, lastekaitse liidu juhataja
Suured pered vajavad eelkõige toetavaid teenuseid, mis aitaks toimetulekule kaasa, aga mille eest ei peaks vanemad maksma. Sellised teenused on näiteks laste päevahoid, kooliõpikud, koolitoit, huviringides osalemine ja suvepuhkuste veetmine.
Kui pereisa-pereema peab maksma kõigi nelja lapse huviringi eest, siis on see perekonna eelarvele liiga suur koormus. Samamoodi kui laps veedab suvel kümme päeva kuskil laagris, ei ole suurpere vanemal võimalik selle eest nii palju raha välja käia. Just neid on võimalik toetada mitte rahaliselt, vaid teenuste kättesaadavuse kaudu.
Järgmisest aastast lähevad omavalitsuste kätte kõik hoovad, et seda teha – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja teab, millistel alustel ja kui palju üht või teist abivajajat saab toetada.
Uuringud on näidanud, et suurim vaesusoht varitseb just laste- rikkaid peresid ja järgmisest aastast hakatakse just neid kõige rohkem toetama.
See, kui palju toetuste suurenemine rahaliselt juurde annab, pole kindlasti piisav, aga vähemalt seadusemuudatuse suund on õige.
