Toiduainete kiire hinnatõus sunnib kulutusi kärpima
Eesti elanikest vaid kümnendik saab eurooplasega ühtemoodi ükskõikselt toiduhinnatõusule vaadata, kõik ülejäänud peavad varem või hiljem oma kulutused üle kaema.
Kui Euroopas kulutavad inimesed toidule keskmiselt vaid 12% kuu kulutustest, siis Eestis on keskmine kaks korda kõrgem ning kümnendik inimesi kulutab Eestis toidule ligi poole väljaminekuist. Vaid Eesti rikkaimad elanikud on Euroopa keskmisel toidutarbimise tasemel.
“Eestis on viimasel ajal sissetulekud oluliselt kasvanud ja need, kellel on palgad 20% kasvanud, hinnatõusus ohtu ei näe,” ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Vaid aedviljad on odavnenud
Samas ei ole hinnatõusurallis Eesti kaugeltki üksi, vaid kogu Euroopas on hinnad hüppeliselt kasvanud. Konjunktuuriinstituudi sektorijuhataja Pille Liivaaugu sõnul ei ennustanud ka Euroopas keegi nii suurt, 30-protsendist hinnatõusu. Saksamaal on algatatud uurimine võimalike kartellikokkulepete asjus.
Kuigi rahandusministeerium teatas äsja, et septembris uut hinnatõusu oodata ei ole, oli Josing teist meelt ja ennustas, et hinnatõus jätkub kindlasti ning seda on esialgsed andmed kauplustest ka kinnitanud. Ainult aedviljad on sel sügisel mullusega võrreldes oluliselt odavamad: kartul 34%, kapsas 41%, porgand 45% ja kurk 11%. Josing tõdes, et need langused kauplustes siiski nii suured ei ole.
Kui sealiha hind ei ole viimasel aastal oluliselt tõusnud, siis viljapuudus ja vilja kõrge hind maailmaturul mõjub just sealihale ja ka broilerile. Kui praegu on Eesti kauplustes veel müügil odavamaid Läti ja Leedu mune, siis seegi võib peagi muutuda, sest lõunanaabrite munahinnad on oluliselt tõusma hakanud.
Viimase aasta jooksul on vähenenud säästupoodide ja tavapoodide hinnavahe, sest säästukauplustes on hinnatõus enamiku kaupade puhul olnud märgatavalt suurem kui tavapoes. Josingu sõnul jääb ka tavapoodides üha vähemaks odavamaid kaupu, mille vahel hinnatundlikumal tarbijal oleks võimalik valida. Ta kahetses, et Eesti kaubanduses on väga suur osakaal üksikutel kauplusekettidel, kes dikteerivad ka hinda ning sortimenti.
