Tõnis Lukase sõnul peab ERM suutma ühte põimida atraktiivsuse ja tõsise teadustöö. Foto: Hendrik Osula

••Osa minu sõpru ja tuttavaid on seniajani veendunud, et uut ERM-i maja ei tule. Räägivad sellest jamast, mis maja rahastamise ümber käib, ja et asukoht Raadil on absurdne. Kuid igal juhul on nad veendunud, et seda ei tule. Aga ta vist ikka tuleb?

Uus maja tuleb. Täna (eile – toim) tuleb siia Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi töötaja Peeter Mauer, kes vastutab just ERM-i maja ehituse eest, ja me lepime temaga konkreetselt kokku, kuidas teha ehituslikku järelevalvet ja kuidas formaliseerida järgmisel teisipäeval ehituslepingu allakirjutamine Raadil. Ehituskonkursi võitja on välja selgitatud, ehitaja on valmis kohe alustama ja praeguseks on teada, et märtsikuus ehitus kindlasti algab. See maja tuleb.

••Kui hanke võitjast teada anti ja märgiti ära ka hind, siis 47 miljonit tundus väiksem summa kui see, millest on varem räägitud. Kas see tähendab, et kusagilt tõmmati kokku või midagi jääb maja juures ära?

Midagi ei ole ära kaotatud ega varjatud. See arv tundub varem välja käidud arvude kontekstis väiksem selle tõttu, et see on põhihange, aga seal kõrval on veel hankeid. Näiteks tulehoiatus- ja -ohutushanked tulevad veel, eraldi tuleb tegeleda veel küttesüsteemidega. Aga tegelikult on needki summad väga suured.

••47 miljonit eurot on üüratu summa...

... ja murdosake veel peale. Igatahes me peame olema tänulikud, et Eesti rahvas selle ehitamise ette võtab. Need on nii suured arvud, et kui maja avatakse, siis sinna sisenejad peaksid veenduma, et seda pingutust oli mõtet teha. See vastutus on suur. Muuseumi kollektiiv tunnetab seda vastutust päris kindlasti.

••Sel aastal saavad mitu omavalitsused nautida ERM-ile mõeldud eurorahast üle jäänud miljoneid, mille eest nad hakkavad koole ehitama. Seega peaksid nad justkui aitäh ütlema, et ERM ei saanud euroraha taotlemisega hakkama?

Selle Euroopa raha taotlemise puhul on natuke valus meenutada, et Krista Aru natuke ehk ka selle pärast ära väsis. See bürokraatlik taotlemise protsess, mis kuhugi ei viinud, oli väga kurnav ja Krista tegi ära väga suure töö – aitäh talle selle eest. Selle etapi lõppresultaadiks on küll nüüd hoone ehitamine, aga mõnes mõttes tehti iga päev Euroopa suunal tühja tööd.

Teises plaanis on ehk hea, et hoone ehitab valmis Eesti rahvas ise. Just sellepärast, et sellisel juhul on huvi ERM-i vastu ja vastutus suurem. Euroopa raha puhul oleks jäänud justkui mulje, et teised maksumaksjad ehitavad, ja võitlus oleks käinud iga euro eest: miks me nii palju peame sinna juurde panema? Nüüd me ise ehitame ja me ei saa kehva asja teha. Ta on meie oma asi.

••Kas ERM-i ehitamine võib tähendada personali juurdevõtmist, väljavahetamist?

Kindlasti on maja avamist ettevalmistaval perioodil vaja jõudu juurde. Kaasata lepingulisi kaastöötajaid väljastpoolt muuseumi, aga kindlasti ka suurendada töötajate hulka mitmetes lõikudes. Näiteks konservaatorite puhul – kui me nüüd muutume Eesti konserveerimise-restaureerimise kompetentsikeskuseks uute tingimuste ja laboritega Raadil. Meil on vaja sinna nii käsitööoskustega konservaatoreid kui ka neid, kes on keemiaharidusega, sest see valdkond on väga arenenud ja rahvusvahelises konkurentsis.

Kindlasti on vaja teaduslikke uurijaid, kuigi võib-olla on mitmetele jäänud mulje, et muuseumis tuleb atraktsioone korraldada, palju tingeltangelit teha ja et see oleks selline huvitav koht, meelelahutuskeskus...

Avalehele
71 Kommentaari
Loe veel: