Terje Lepp

„Inimeses on ligi 25 000 valku kodeerivat geeni, aga enamiku geenide kohta teame vaid selle järjestust,” tähendab ta. „Väga vähe teame me iga konkreetse geeni regulatsioonimehhanismidest ja geeni poolt kodeeritud valkude funktsioonidest. Veelgi vähem teame, kuidas need kümned tuhanded geenid ja valgud moodustavad rakus regulaarseid võrgustikke, mis ongi raku ja ka organismi funktsioneerimise aluseks.”

Valgetähe IV klassi riikliku autasu pälvinud Timmusk arvab, et 1,3 miljoni elanikuga Eestis tehakse teadust, mis on konkurentsivõimeline ka mujal maailmas. Ja mis peaasi – meie teadlased on olnud väga edukad ka rahvusvaheliste fondide teadusraha pärast konkureerides, tänu millele on välismaalt Eestisse naasnud palju Eesti teadlasi.

Kui maailmas peaks lähiajal tulema uudis teadusavastusest, mis võib seniseid teadmisi raputada, siis on see Timmuski arvates tõenäoliselt pärit just molekulaarbioloogia vallast.

„Näiteks tänapäeva teaduse tase on selline, et põhimõtteliselt on võimalik kloonida ehk kopeerida igat organismi. Ka inimest,” ütleb Timmusk. „Veel mõni aeg tagasi oli see eelkõige ulmekirjanike ja -filmide valdkond. Kui spekuleerida neurobioloogia tulevikuavastuste teemadel, siis on võimalik, et kui me suudame kunagi kontrollida oma emotsionaalset seisundit määravate keemiliste ainete hulka ajus, siis on võimalik ära hoida või maha suruda näiteks vägivalla, viha ja teiste negatiivsete emotsioonide teket. Jääb vaid loota, et selliste ajukontrolli võimaluste avastamisega ei kaasne totalitaarse ühiskonnakorra võidukäik maailmas.”