Kõik paistis hästi minevat, kui Mai (nimi muudetud) pärast töövestlust kuulis, et tööandja võtaks ta meelsasti assistendi asemel hoopis spetsialisti töökohale.

Rõõm taandus aga üsna pea, kui Mai andis teada, et võib olla lapseootel. Seepeale võttis jutt uue pöörde – firma võttis pakkumise tagasi.

See juhtum iseloomustab vaid üht 40 avaldusest, mida soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv mullu uuris, et selgitada, kas tegemist on soolise diskrimineerimisega (üht isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini kui teist isikut samalaadses olukorras).

Juba järgmisel päeval pärast rasedusest teadasaamist teatas ettevõtte personalijuht Maile, et spetsialisti töökoht oli tegelikult tähtajaline ning raseduse korral saab ettevõte teda tööle võtta vaid assistendina.

Alus kohtusse pöördumiseks

Uudis Mai lapseootusest muutis ka rahasummat. Kui varem oli juttu 13 000-kroonisest palgast, siis nüüd pakkus firma assistendi töö eest 5500 krooni.

Sarve hinnangul oli Mai puhul tegemist kahekordse diskrimineerimisega. Esiteks sellepärast, et pärast rasedusest teadasaamist otsustas ettevõte loobuda spetsialisti koha pakkumisest. “Ettevõtte vastustest on näha, et suhtumine muutus seoses Mai rasedusega ning teda püüti igati veenda kandideerimisest loobuma,” märkis Sarv.

Teiseks sellepärast, et talle pakuti seejärel palgaks 5500 krooni. Samale töökohale võetud uue töötajaga sõlmiti leping ligi kaks korda suurema palga ehk 9000 krooni peale.

“Tähelepanuväärseim on asjaolu, et kaks päeva enne viimast vestlust Maiga, kus tööandja loobus spetsialisti ametikoha pakkumisest ning tegi ettepaneku asuda tööle assistendina, oli ettevõte juba sõlminud töölepingu samal konkursil osalenud teise inimesega,” lisas Sarv.

Teine võrdõiguslikkuse voliniku käsitletud juhtum puudutas aasta ja kahe kuu vanuse lapsega ema, kes kandideeris reklaamijuhi kohale.

“Tööpakkuja esindaja tõi äraütlevas vastuses ainsaks põhjuseks, et väikese lapse kõrvalt on seda tööd sajaprotsendiliselt raske teha,” ütles volinik. Vastuses volinikule väitis ettevõtte tegevdirektor, et emal polnud lapsehoidjat ja lapsega tööl käimine poleks mõeldav. Samas kinnitas naine, et on arvestanud täiskoormusega ning last hakkab hoidma lapsehoidja.

Kuna töölevõtmisest keeldumisel olid määravaks töösoovija lapsega seostuvad kohustused, on tegemist otsese soolise diskrimineerimisega, kinnitas volinik.

Kui volinik otsustab, et inimest on sooliselt diskrimineeritud, siis mingeid otseseid sanktsioone hinnangule ei järgne.

“Arvamuse eesmärk on anda inimesele kindlust selle kohta, kas tema kahtlus soolise diskrimineerimise osas on põhjendatud,” ütles Sarv. “See annab inimesele aluse pöörduda soovi korral kohtusse ning selle kaudu näiteks hüvitist nõuda.”

“Just noortel naistel on seoses raseduse ja emadusega raskusi tööturul, aga kaebused on väga erinevad ja selget trendi ei saa välja tuua,” lisas Sarv. “Vahel ei diskrimineerita mitte pahatahtlikkusest, vaid teadmatusest.”

Paraku oli nende kahe juhtumi puhul otsustajate seas enam naisi kui mehi.

Meestel naistest parem positsioon

•• 2005. aastal sotsiaalministeeriumi tellimusel korraldatud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgi on üldiselt levinud tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja ühiskonna soolist kihistumist. Mitme uurimuse järgi on viimasel paaril aastakümnel põhjust rääkida pigem soolise ebavõrdsuse kasvust kui kahanemisest.

•• Ligi kaks kolmandikku naistest ja pooled meestest tajuvad soolist diskrimineerimist tööturul: et meestel on tööturul paremad võimalused, arvab 62% naistest ja 47% meestest.

•• Väitega, et naistel ja meestel on tööturul võrdsed võimalused, on nõus 22% naistest ja 33% meestest.

•• Rohkem kui pooled meestest (56%) ning veidi vähem kui pooled naistest (46%) nõustuvad väitega, et naised ei suuda pere  tõttu tööle pühenduda.

•• Üldised hoiakud ei soosi naiste tõusmist juhipositsioonile. 46% meestest ja 38% naistest nõustuvad väitega, et naised pelgavad juhitööga kaasnevat suurt töökoormust.

•• Kui 63% naistest on seisukohal, et naiste ja meeste palk peaks olema võrdne, siis meestest arvab samamoodi 45%. Enam pooldasid naiste ja meeste võrdset palka kõrgema palgaga mehed.

•• Valdav enamik naistest (74%) ja meestest (68%) nõustub väitega, et mehed töötavad ametikohtadel, kus on kõrgemad palgad.

Allikas: sotsiaalministeerium