Toomas Tamla: Tallinn pakub tänini üllatusi
•• Teid võeti ametisse poole kohaga. Kas muistses Tallinnas on arheoloogile nii vähe tööd?
Muinsuskaitseamet on juba mõnda aega leidnud, et Tallinnas võiks olla täiskohaga arheoloog, aga praeguste võimaluste juures tehti tõepoolest ettepanek poole koha loomise kohta. Viimati oli Tallinnal oma arheoloog Nõukogude ajal – vahepealsel perioodil arvas riik, et saab ise kõigega hakkama, ja linna muinsuskaitse marginaliseerus.
•• Mida linnaarheoloogi töö endast kujutab? Kas olete pigem lipsuga ametnik või kõnnite ringi kampsuni ja kühvliga?
Mul on praegugi kampsun seljas! Kindlasti tuleb objektil käia ja vahel kühvelgi kätte võtta, kuid samal ajal ei tähenda see töö, et hakkaksin siin ise kaevamisi juhatama. Viimasel juhul võiks isegi huvide konflikt tekkida, sest minu töö koosneb suurel määral planeerimisest ja järelevalvest. Lihtsamalt öeldes on mul bürokraadi töö, aga luban kabinetist tihedalt väljas käia. Näiteks käisin äsja Pika tänava Suurgildi hoones, kus käivad ulatuslikud remonditööd.
•• Milliseks muinsuskaitsjaks te ennast peate – kas konservatiiviks või liberaaliks?
Parem, kui muistiseid kirglikult ei turvataks, sest emotsioonid pole siin asjakohased. Aastaid tagasi avaldasin arvamusloo, kus kirjutasin muinsuskaitsenõukogule viidates, et nõukogu liikmetest ei ole keegi muinsuskaitsefundamentalist, vaid tegemist on oma eriala väga heade ekspertidega. Muide, Eesti muinsuskaitseseadus on Euroopas üks rangemaid ehk muinsussõbralikumaid.
Loomulikult tahavad kõik teada, mida maapõues leidub, ja küsimused, mida säilitada ja mida mitte, on vältimatud. Mina eelistan vaadata iga leidu või avastust üksikjuhtumina. Usun, et mul tuleb tulevikus lahingut lüüa nii konservatiivsete muinsuskaitsjatega kui ka innovaatiliste arhitektide ja nende selja taga seisvate arendajatega.
•• Mitmel pool on varemeid eksponeeritud: Tartu maanteel Jaani seegi kiriku juures, Vabaduse väljakul ja Harju tänaval. Kuidas teostust hindate?
Tartu maantee läbimurre oli esimene suurem juhtum ja paraku ei õnnestunud kõik ehk nii, nagu oleks soovinud. Vabaduse väljaku lahendusega võib rahul olla, see on optimaalne. Palju sõltub tehnilistest võimalustest – ka Vabaduse väljaku puhul pakuti varemete täielikku eksponeerimist, aga sel juhul oleks olnud küsimärk, kuidas neid säilitada.
•• Milline on Tallinna muinsuskaitse rahaline seis?
Tänavu on raskeid aegu arvestades päris suur summa (ligi pool miljonit krooni) ette nähtud Skoone bastioni ja Väikese Rannavärava ala eeluuringuteks.
•• Seoses Tallinna merele avamisega ootab ees hulk päästekaevamisi. Mida rannaalalt ja merepõhjast leida võiks?
Vana Tallinna omapära on see, et linn suudab tänini igal sammul üllatusi pakkuda. Ka mereääre ja -põhja kohta on vähe andmeid. Põgusalt on uuringuid tehtud Kalamajas, kus oli asustus juba hiliskeskajal. Sadama piirkonnas leiti hiljuti ka vanu laevajäänuseid. Peeter Suure merekindlus on kenasti kaardistatud, aga varasem periood võib pakkuda palju üllatusi.
Keskaegset kultuurikihti on välja tulnud ka Olümpia hotelli lähistelt, vanast Härjapea jõe orust ja juba mainitud Jaani seegi juurest, mis kõik jäävad vanalinna piirkonnast väljapoole. Minu tööpõld ulatub ka näiteks Iru linnamäeni, mis kuulub samuti Tallinna linna alla.
•• Suurematest kaevamistest on peatselt ees kunstiakadeemia uue hoone rajamine, samuti tahab Kaarli kirik ehitada valmis oma keldri. Kas sealtki on lootust midagi leida?
Vana Härjapea jõgi voolas praeguse kunstiakadeemia lähedalt, aga raske öelda, kas sealt midagi põnevat välja tuleb.
Tõnismäe piirkond võib alati üllatusi pakkuda – sealt läks vana tee Toompeale. Kindlustuste rajamise perioodil, peamiselt Rootsi ajal, kaevati seal palju, aga nagu me teame, avastati kiriku lähistelt vaatamata sellele vanad müürid. Seal on ka mitu pronksiaegset kultusekivi.
Üllatustest rääkides on parim näide Vabaduse väljak – mitu pealinna maailmas saavad uhkustada 5000 aasta vanuse asustusega?
Tallinna uurimine ei huvita kedagi?
•• Tallinna arheoloogia üldseisu hindas Tamla kriitiliselt. „Rakenduslikku poolt on palju, kuid akadeemilist suunda napib,” ütles ta. Tallinna linna ei ole akadeemiliseks uurimisteemaks võtnud mitte keegi.
•• Viimase 10–15 aasta jooksul pole Tamla sõnul Tallinna kohta ilmunud ühtegi põhjapanevalt uute järeldustega uurimustööd. „Viitame varasematele uurimustele ja oleme sisuliselt samas punktis, kus 50 aastat tagasi,” hindas Tamla.
