„Ka kehv plaan on parem kui olukord, kus seda pole üldse. Reformierakonna kriisiplaani juures on vaidluskohti, kuid mina tervitan küll täitsa tõsiselt, et selline asi välja tuli,“ rääkis Toomla Päevaleht Online’ile.

„Kui jätta pealkirjad välja, siis sain mina Reformierakonna kriisikava selgituses 32 ettepaneku punkti. Sellest 32 punktist on 19 minu meelest need, mis on erakordselt konkreetsed,“ jätkas ta.

Toomla sõnul sisaldavad sellised dokumendid paratamatult endas teatavat philosophie’d.

„Antud juhul on selle kõige paremaks näiteks viimane punkt kriisikavas. Seal antakse mõista, et kui raske südamega nad neid ettepanekuid üldse teevad. Kogu see ettepanekute pakett on ju Reformierakonna ideoloogiale peaaegu, et vastuvõetamatu, kuid nad on sunnitud seda tegema,“ lisas ta.

Reformierakonna ideoloogia näeb Toomla sõnul ette, et isegi kui majandusel läheb halvasti, siis majandus peab sellest ise üle saama.

„Riik ei tohiks sekkuda, kuid nüüd nad ikkagi sekkuvad aga lõpuks öeldakse ikkagi, et nende eesmärk on kaitsta järjekindlalt ja järeleandmatult eraomandit, ettevõtlusvabadust, liberaalset majanduspoliitikat,“ jätkas ta.

„Selline philosophie peab paratamatult olemas olema,“ nentis Toomla.

Politoloogi sõnul võib olla Reforierakonna kavas midagi ülearu või midagi puudu, kuid tehtud on täiesti tõsine katse panna kirja see, mida peaks tegema seni liberaalset majandusideoloogiat järginud riik majandusse sekkumisel.

„Elu on selliseks läinud, et nad on sunnitud käituma veidi teisiti kui nende ideoloogia klassikalisel kujul ette näeb,“ nentis ta.

Toomla sõnul on nüüd küsimus selles, et kas need ettepanekud viivad kriisist välja, kuid seda ei oska öelda mitte keegi.