Tööõnnetused toovad kümneid miljoneid kahju
Registreeritud tööõnnetuste arv 100 000 inimese kohta on Eestis kuus-seitse korda väiksem kui mujal Euroopas. “Võime sinisilmselt arvata, et olukord ongi nii palju parem, aga tegelikult juhtub õnnetusi 3-5 korda rohkem,” ütles tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare. “See on vana valupunkt, et kõik nendest ei jõua registrisse.”
Vare sõnul kardavad tööandjad ettekirjutusi ja trahve ning ei lase tööl juhtunud õnnetusi registrisse kanda. “Töötajale ütlevad nad, et teeme nii, et ei pane õnnetust kirja, ole nädal või kaks kodus, saad palga ja töötad edasi,” lausus Vare. “Praeguse tööpuuduse juures, kus kümnendik inimestest on tööta, ei taha ju keegi tüli norida.”
Registreeritud õnnetuste arvu aitaks tegelikkusele vastavusse viia kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustuse kehtestamine. “Sellega on tegeletud juba kümme aastat, aga praegu seda veel pole,” nentis Vare. “Tulemus on see, et kahjud kanname kõik meie solidaarselt läbi haigekassa ja sotsiaalkindlustuskassa – ja tegemist on üsna suurte summadega.”
Riigile toovad tööõnnetused kuni 50 miljonit krooni kahju aastas, ühiskonna kulud ulatuvad aga kuni poole miljardini. “Riigi otsese kahju moodustab hüvitiste maksmine, haiguspäevad, haiglakohad, tervise taastamine, surmade puhul matusetoetused,” lisas Vare. “Ühiskonnakulu hõlmab saamata jääva toodangu.”
Veerand õnnetustest rasked
Tänavu on tööinspektsioonile esitatud tööõnnetuste kohta 1922 raportit. Ligi kolmveerand õnnetustest (1349) olid kerged, raskeid juhtumeid oli 558. Surmaga lõppes 14 tööõnnetust. Aasta esimesel poolel juhtus kõige rohkem õnnetusi puidutööstuses, järgnesid juhtumid metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmises ning hulgi- ja jaekaubanduses.
Eelmisel aastal esitati tööinspektsioonile 3228 raportit.
