Tänavu peaks tööbörsil tunglemist vähem olema. Rene Suurkaev

Kui mullune aasta algas ligi 92 000 registreeritud töötuga ja kevadeks oli nende hulk veelgi suurenenud, siis praeguseks on seis oluliselt parem: Eestis on alla 66 000 registreeritud töötu.

Tööandjate keskliidu tegevjuhi Tarmo Kriisi sõnul on muljetavaldav olnud ka tegeliku tööpuuduse vähenemine. „Praegu peaks tegelik töötute arv olema kusagil 100 000 kandis. Aasta eest oli see 140 000–150 000 ringis. Tööturu mõttes oli aasta hea,” meenutas Kriis 2010. aastat.

Kuid statistika taga peituvad reaalsed inimesed ja praegu tööta olevale inimesele pole oluline mitte see, kui paljud eelmisel aastal tööd said, vaid millal just tema tööd saab. Kriisi sõnul on majandus kosunud, tootmis­ettevõtetel on juba piisavalt tellimusi ja tasapisi on asutud ka uusi töölisi palkama.

Buumipalk jääb unistuseks

„Paljud ettevõtted kurdavad juba tööjõu puuduse üle,” nentis Kriis. Seda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Ehk kui kriisi eel oli märkimisväärne osa Eesti mehi hõivatud ehitustööga, siis nüüdseks on kümned tuhanded endised ehitusmehed Eestis tööta. Valida on kas ümberõppimise, välismaale siirdumise või töötuks olemise vahel.

„Need töötud, kes loodavad, et nad saavad nüüd taas tööle buumiaegse palgatasemega, eksivad. Kui nad nii arvavad, siis võivad nad jääda veel pikaks ajaks töötuks,” lisas Kriis. Kuid hea uudis on see, et tuleval aastal tõuseb tõenäoliselt keskmine palk, seda kahel põhjusel: erasektoris lõpevad ajutised palgavähendused ja teisalt on tootlikkus suurenenud. Tööandjate keskliidu poolt aasta lõpus tehtud küsitluse kohaselt kavatsevad üsna paljud liidu liikmed tõsta alanud aastal palka koguni viis protsenti. Omaette küsimus on, kas palgatõusust saavad osa ka lihttöölised või jagub seda vaid juhtidele.

Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur ei ole aga väitega, et viimase aastaga on tööturg oluliselt paranenud, sugugi nõus. Vitsuri väitel pole mõtet jälgida töötukassa ega statistikaameti töötuse näitajaid. Märksa parema ülevaate annab Vitsuri arvates töökohtade statistika. Maksu- ja tolliameti statistika kohaselt on majanduse taastumisest alates ehk 2010. aasta aprillist novembri lõpuni tekkinud juurde vaid 6000 töökohta.

„Kui vaadata ka sotsiaalmaksu laekumist, siis ega neid töökohti pole ju juurde tulnud,” selgitas Vitsur. On veel kolmaski seletus. Nimelt on paljud inimesed tööle asunud niinimetatud haltuura korras, seda kinnitab ka statistika. Kui 2009. aasta lõpus nimetas maksuamet varimajanduse osakaaluks 8–9 protsenti, siis hiljuti hindasid Linzi ülikooli ja Dresdeni tehnikaülikooli majandusteadlased selleks 29,9 protsenti.

Vitsuri arvates väheneb töötute arv osalt ka sellepärast, et inimesed lahkuvad Eestist. „Tööpuudus väheneb kindlasti, aga töökohti loob üksnes sise­nõudluse kiire kasv. Täna seda kusagilt oodata pole,” tõdes Vitsur. Kuid ees ootava palgatõstmise jutuga majandusekspert nõustus. Teisalt – arvestades hindade tõusu on see möödapääsmatu.

Positiivsest arengust hoolimata tunnistavad nii tööandjad, töötukassa eksperdid kui ka Vitsur, et endiselt jääb suureks murelapseks pikaajaline töötus. See tähendab, et inimesed, kel pole oskusi ega motivatsiooni ümberõppeks, ei pruugi ka 2011. aastal tööd leida.

Töötukassa: ärge kaotage lootust!

•• Töötukassa prognoosib alanud aastaks registreeritud töötuse järkjärgulist vähenemist. Samal ajal võib töötute arvu vähenemine aeglustuda. 

•• Veidi leevendust peaksid töötutele tooma kevad- ja suvekuud, mil tööturule tekib rohkem ajutise loomuga hooajatöö tegemise kohti. Samuti on töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arv viimase aasta jooksul suisa kolmekordistunud.

•• „Praegu otsitakse kõige enam sõiduki- ja tõstukijuhte, kaubandus- ja klienditeeninduse töötajaid ning puhastusteeninduse ja majapidamise valdkonna töötajaid,” loetles töötukassa analüütik Kristi Villsaar.

•• Kuigi pakkumisi on rohkem ja töötute arv vähenenud, on praegu töö soovijaid siiski rohkem kui vabu töökohti. Pikaajalistel töötutel soovitab töötukassa mitte alla anda, sest lootus surevat viimasena.

•• Töötukassa pressiesindaja Külliki Heide teatel aitas töötukassa palgatoetuse maksmisega lõppenud aastal kaasa 10 250 töökoha loomisele ja täitmisele. Peale selle oli novembri lõpu seisuga 607 töötut saanud töökoha loomiseks ettevõtluse alustamise toetust.