Taliga sõnul peaksid töötajad olema ettevõttes toimuvast paremini informeeritud. “Kui toimuvad ümberkorraldused, tuleks nad muudatustesse kaasata,” rääkis ta. “Teine asi on see, millised on töötaja kohustused ja tähtajad, sest kui vaimne surve on suur, pole võimalik stressi kuidagi vältida.”

Karolinska instituudi professori Lennart Levi sõnul tuleks tööstressi ärahoidmiseks töötajatega rohkem suhelda ja neid tunnustada. “Tuleks luua võimalused, kus inimesed tunneksid, et nad pole robotid, vaid et nende töökeskkond ja kolleegid toetaks nende tegevust,” lausus Levi.

Tööõnnetuste põhjus

Stressis töötajate tõttu langeb ettevõtete efektiivsus, inimesed võivad haigestuda ning sattuda tööõnnetustesse. Euroopa Liidu riikides ulatuvad tööstressist põhjustatud kulutused 325 miljardi euroni aastas. Eestis sellekohane statistika puudub, kuid ainuüksi tööõnnetused toovad igal aastal kuni 50 miljonit krooni kahju ja ühiskonnakulu saamata jäänud toodangu näol ulatub poole miljardini.

Eile alanud ja täna lõppeva konverentsi eesmärk on välja töötada deklaratsioon ja tegevuskava, mida saaksid arvesse võtta kõik Euroopa Liidu riigid. Vaimsele tervisele ja tööelule pühendatud konverentsi korraldavad WHO ja sotsiaalministeerium.