IT Koolituskeskuse OÜ kliendihaldur Gerly Kiidli (seisab) ja koolitaja Henn Sarv arvutikoolituse asendusruumides õppust läbi viimas. Rauno Volmar

Liiga väike lauapind, kodukasutajale mõeldud tarkvara, õhutamata ning liiga väike ruum – need on olnud põhjused, miks Eesti töötukassal on tulnud lõpetada töötutele tellitud arvutikoolitusi. Viimase kahe nädalaga on üles öeldud 874 töötule tellitud koolitus ning osa kaupa lõpetas töötukassa 236 töötule tellitud tööharjutuse lepingud.

Möödunud teisipäeval saatis töötukassa haridus- ja teadusministeeriumile kirja, milles toob välja OÜ-ga Sotsiaalne Õppekeskus seotud kahtlused.

„Kuna OÜ-l Sotsiaalne Õppekeskus on lepingute täitmisel korduvalt probleeme ressurssidega (ruumid ja lektorid) ning oleme tuvastanud ka tegelikkusele mittevastavate andmete esitamist, on meil tekkinud kahtlus tema poolt osutavate koolitusteenuste vastavuses talle väljastatud koolituslubadele,” seisab töötukassa kirjas.

Koolitus viidi üle

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste kinnitusel on praeguseks 13 maakonda hõlmanud kahe arvutikoolituse lepingud üles öeldud. Kuna Tallinnas Pallasti tänaval asuvad ruumid töötukassa tellitud arvutikoolitusel kasutamiseks ei sobinud, saavad ära jäänud koolitusel osalema pidanud teha seda IT Koolituskeskus OÜ-s.

Narvas paiknevale OÜ-le Sotsiaalne Õppekeskus on haridus- ja teadusministeerium väljastanud koolitusload 54 tööalase koolituse läbiviimiseks. Nii võib osaühing pakkuda töötutele võimalust omandada teadmisi elektriku ja krohvija erialal, aga näiteks ka arvutigraafiku ja lapsehoidja ametis vaja mineva kohta.

„Hetkel on meil OÜ-ga vaid üks koolitusleping, keskkonnatehnika lukksepa koolituse läbiviimiseks Ida-Virumaal ja Tallinnas. Koolitused ei ole veel alanud aga enne koolituse algust tutvume kindlasti koolituse toimumise tingimustega,” kinnitas Lühiste.

Juba möödunud aasta novembris saatis töötukassa ministeeriumile e-kirja, milles juhib tähelepanu pottsepa-kaminameistri koolituse läbiviimisele. Seda koolitust soovis osaühing korraldada presenttelgis. See aga ei vasta omakorda töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Lühiste sõnul kontrollitakse koolitajaid alati, kui osalejad ei ole teenusega rahul ja annavad sellest teada või kui koolitajal on varem olnud probleeme lepingutingimuste täitmisega.

Haridus- ja teadusministeerium aga ruumide sobivust koolitusloa väljaandmisel üldsegi ei kontrolli.

„Kui tasemeharidust võimaldavatele õppeasutustele on kehtestatud vastava valdkonna seaduse ja erakooliseaduse alusel ranged nõuded kooli pidaja kapitalile, õppekavale, siis täiskasvanute koolitusasutusele täiskasvanute koolituse seadusest ning erakooliseadusest nii põhjalikke nõudeid ei tulene,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Greete Kempel.

Siiski on OÜ Sotsiaalne Õppe­keskus võimes töötutele koolitust pakkuda ka varem kaheldud. Ettevõte on kinnitanud, et tal on olemas vajalikud lektorid ja õppekoht, kuid pärast mitme hanke võitmist kubisevad veebilehed firma töökuulutustest. OÜ juhatuse liige Deniss Tsõro põhjendas märtsi alguses „Aktuaalsele kaamerale” seda lektorite haigestumisega ning vajadusega leida aeg-ajalt lisalektoreid.

Probleeme on olnud ka varem

•• OÜ Sotsiaalne Õppekeskus juhatuse liikme Deniss Tsõro nimi seostub ka MTÜ-ga Sotsiaalse Adaptsiooni Keskus, mis pakkus tööharjutusi, kuid märtsi viimastel päevadel lõpetas töötukassa lepingud üheksas paigas üle Eesti: Maardus, Paldiskis, Loksal, Lasnamäel, Kehtnas, Raplas, Kohilas, Pühalepas ja Emmastes.

•• Narva linn esitas möödunud kuul Sotsiaalse Õppekeskuse OÜ-le rendilepingu osas võlanõude ning riigihanke „Tõstukijuhi koolitus” kohta infopäringu, sest pakkumises toodud koolitusloas nimetatud õppekava ei vastanud otseselt hankes määratud koolituse nimetusele.

•• Deniss Tsõro, kelle nime leiab mitmetes võlanõuetes, on aga ka varem ametnikele silma jäänud. 2006. aastal Narvas Puškini 33 asuvas hoones sotsi­aalse adaptatsiooni keskuse avanud endise sõltlase Deniss Tsõro vastu algatati kriminaal­asi juba samal aastal, kuna ametnikud leidsid Narva linnavalitsuse rahanduskomisjonile esitatud ruumide remondiraha taotlusest ebatäpsusi. Kaks aastat hiljem kriminaalasi lõpetati asitõendite puudumise tõttu.