Selline „ebaõiglus”, nagu ütles sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor, võimaldaks sotside arvates tuleva aasta algusest tõsta töötutele mõeldud hüvitiste määrad tasemele, milles leppisid 2008. aasta lõpus kokku tööandjad ja ametiühingud uue töölepinguseaduse arutamise aegu.

Mäletatavasti lepiti toona kokku, et uue töölepinguseaduse kehtima hakkamisel on töötule makstava töötuskindlustushüvitise suurus esimesel sajal päeval 70 protsenti ja ülejäänud hüvitisõiguslikul ajal 50 protsenti kunagisest kuupalgast.

Töötud tahaksid raha

Täpselt aasta eest leidis aga valitsus, et selline priiskamine viib töötukassa pankrotti, ning saatis riigikogule ettepaneku kehtestada töötuskindlustushüvitise määradeks 50 ja 40 protsenti. Ka loobuti omal soovil töölt lahkunud ja töötuks jäänud inimestele 40 protsendi suuruse hüvitise maksmisest.

Üle poole aasta töötu olnud Henrik Uba sõnul on töötul inimesel küsimusele, kas ta sooviks saada suuremat töötushüvitist, loomulikult võimalik vastata vaid jaatavalt. „Praeguse töötushüvitisega hakkama saamine sõltub ennekõike koondamiseelsest palgast. Kui sa teenisid 8000 krooni või veelgi vähem, siis on keeruline poole väiksema rahaga hakkama saada,” rääkis Uba.

Juba praegu on riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mis võimaldaks 2011. aasta algusest töötutel saada kopsakamat hüvitist. Siiski on üsna tõenäoline, et eelnõu riigikogu toetust ei saa, sest koalitsioonierakonnad seda ei toeta. Eelnõu poolt ei ole ka valitsus, kes võttis mõne nädala eest seisukoha, et hüvitiste tõstmine mõjub negatiivselt riigisektori tasakaalule ja raskendab Eestil Euroopa ühisraha euro kasutuselevõttu.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et praeguses heitlikus majandusolukorras on töötuskindlustusmaksu alandamine ja hüvitiste tõstmine mõeldamatu. Töötuskindlustusmaksu määr on töötajale teatavasti 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti töötaja palgast. „Nende maksumääradega saab töötukassa hakkama ja suudab täiendada ka reserve. Tahaks meenutada, et kriisi eel oli töötukassa reservis miljardi võrra rohkem raha kui praegu,” lisas Pevkur.

Seega ei saa vähemasti tema arvates töötukassale täiendavat rahalist koormust panna enne, kui reservid on kriisieelsel tasemel. See peaks juhtuma 2011.– 2012. aasta jooksul. 2013. aasta alguses tõusevad aga sotsiaaldemokraatide soovi kohaselt 2011. aasta algusest tõsta plaanitavad töötuskindlustushüvitised niikuinii, sest see on kirjas kehtivas seaduses.

Samal ajal aga ei ole kindel, kas kahe-kolme aasta pärast oleks võimalik töötuskindlustusmaksu määrasid alandada, sest Pevkuri sõnul ei pruugi Eesti tulevikus saada Euroopa sotsiaalkindlustusfondilt raha töötute koolitamiseks ega palga- ja praktikatoetuseks.

Nestor: euro saabub töötute arvel

•• Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul on halbadel aegadel töötukassa reservide täiendamine rumalus ning valitsus teeb seda praegu seepärast, et soovib täita Euroopa ühisrahaga liitumise nõudeid.

•• „Selle asemel et täita euro-kriteeriumid muude meetmetega, tehakse seda praegu töötute ja haigete inimeste arvel,” ütles Nestor.

•• Nimelt on peale töötukassa raskendatud ka haigekassa reservide kasutamine. „Siin puudub tegelikult igasugune põhjendus, miks me ei aita inimesi, kui neil on raske,” lisas Nestor.

•• Töötukassa nõukogu esimees ja tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis leidis, et sotside ettepanek on kantud lähenevatest valimistest. „Neid eelnõusid, mis on valimiste nimel käiku antud, ei jõua enam üles lugeda ja neid hulle ettepanekuid me isegi ei analüüsi,” teatas ta.

•• Kriisi sõnul võiks juhul, kui töötukassal piisab reservidest, võtta esmalt ette töötuskindlustusmaksu vähendamise.