14.02.2012, 06:00
Töötukassas on end arvele võtnud isegi luuletajad
Kümme aastat tagasi eelistati end töötuna arvele mitte võtta, nüüd on lugu hoopis teine.
FOTO:
Mis ühendab üht maavanemat, kuut omavalitsuse juhti, diplomaatilist saadikut, kaevumeistrit, nelja luuletajat, 486 sekretäri ja 462 turvatöötajat? Nad kõik on 31. jaanuari seisuga töötuna töötukassas arvel. Tabel, kus kirjas töötud maakondade lõikes nende viimase tegevusala kaupa, joonistab elust ja trendidest Eestis värvikama pildi, kui mis tahes analüüsid või pressiteated. Selge muutus on, et kui kümne aasta eest sama statistikat seirates vaatasid otsa kõikvõimalikele sinikraelistele, valdavalt ümberkorraldatud suurtööstusest pärit ametite esindajatele, siis nüüd troonivad n-ö ametlike töötute nimekirjas valgekraed – kontoritöötajad, riigiametnikud, loomeinimesed. Põhjusi on mitmeid: esimesed sada töötupäeva poolt palka lubav töötuskindlustushüvitise süsteem; kõiki eluvaldkondi haarav keskmisest suurem tööpuudus ja – töötukassa kui tööotsijatega tegeleva asutuse maine tõus. Varem mindi sinna siis, kui ükski tutvus enam ei aidanud.