Lihtsamalt öeldes soovib sotsiaalminister, et töötuskindlustusmaksu tasujad maksaksid riigi asemel või osaliselt kinni töötute koolitamisele ja teistele aktiivsetele tööturumeetmetele tehtavad kulutused.

Ametiühingute keskliidu ju­hataja Harri Taliga sõnul tähendab Pevkuri plaan, et töötuskindlustusmaksu määr jääb väga pi­kaks ajaks sama kõrgeks kui praegu. „Töötuskindlustusmaksu määrad on praegu kujundatud nii, et nendest saaks katta jooksvad kulud ja ka veidi säästa. Kui selle raha eest tahetakse rohkem teenuseid osutada, siis tuleb te­gelikult maksumäära isegi tõsta,” lisas Taliga.

Eelmise aasta augusti algusest on töötuskindlustusmaksu määr töötajale 2,8 protsenti palgast ja tööandjale 1,4 protsenti palgafondist. Keskmist palka teeniv töötaja annab iga kuu töötukassasse ligi 360 krooni. Lisaks maksab tööandja tema eest veel 180 krooni.

Seaduse kohaselt saab töötuskindlustusmaksetest maksta vaid töötuskindlustushüvitisi, koondamishüvitisi, riigimakse ja töötukassa tegevuskulusid. Tööturuameti ja töötukassa liitmise eel 2009. aasta alguses sõlmisid riik, tööandjad ja ametiühingud kolmepoolse lepingu, mille järgi jätkab riik aktiivete tööturumeetmete rahastamist riigieelarvest.

Tööinimesi on petetud

Nüüd leiab Taliga, et riik on hakanud lepingust taganema ja koostööpartnereid petnud. Täpsemalt öeldes on petetud tööinimesi, sest eile avalikustatud tööandjate keskliidu manifestist leiab punkti, mis toetab sotsiaalministri püüdlusi rahastada töötuskindlustusmaksetest aktiivseid tööturumeetmeid.

Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul on tööandjad nõus, et töötuskindlustusmaksetest rahastatakse aktiivseid tööturumeetmeid, sest juba tuleva aasta lõpus pole selleks mujalt raha võtta. „Praegu rahastatakse neid teenuseid peamiselt Euroopa Liidu fondidest, aga need saavad varsti tühjaks.

Tööandjad ise soovivad, et raha töötute ümberõppeks tuleks töötukassa sellest fondist, millesse teevad sissemakseid töötajad, mitte tööandjad. „Tööpraktika eest võiks tööandjad maksta, aga koolituste eest peaks tasuma ikka töötajate fondist. Teadmised jäävad ju ikka töötajale, mitte tööandjale,” lisas Kriis.

Kui töötukassa peaks tulevikus tööturumeetmeid rahastama üksnes töötuskindlustusmaksetest, oleks selleks tarvis leida ligi 800 miljonit krooni. Praeguse 4,2-protsendise töötuskindlustusmaksu puhul laekub töötukassale veidi üle 2,5 miljardi krooni, seega oleks tarvis maksu tõsta veel 1,2–1,5 protsenti.

Eelmisel nädalal küsitles Eesti Päevaleht parlamendierakondade esindajaid tulevase maksusüsteemi asjus. Siis teatasid kõikide erakondade esindajad, et peavad oluliseks töötuskindlustusmaksu alandamist. Pevkuri erakonnakaaslane rahandusminister Jürgen Ligi mainis koguni, et töötuskindlustusmaksu määra peaks alandama esimeses järjekorras.

Töötuskindlustusmaksu alandamise poolt oli ka teise valitsuspartei, Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär Margus Tsahkna. Eile teatas ta, et IRL ootab sotsiaalministrilt konkreetseid seadusemuudatusi, et siis arutada, kas ja kuidas saab töötuskindlustusmaksetest laekuvat raha näiteks töötute koolitamiseks kasutada.

„Prioriteetseks ülesandeks peame aga töötukindlustusmak­su alandamist. Maksukoormus on tõusnud viimastel aastatel liiga kõrgele, on aeg seda alandama hakata,” lisas Tsahkna.

Inimesed saavad turvatunde

•• Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on aktiivsete tööturumeetmete rahastamist töötuskindlustusmaksetest  arutatud nii tööandjate, töövõtjate kui ka valitsusametitega, kuid kompromissi pole veel saavutatud.

•• Ministri enda hinnangul on aga seadusemuudatus vajalik, et pakkuda võimalikult paljudele inimestele mitmesuguseid teenuseid tööturule naasmiseks. „Praegu on töötukassa peamine eesmärk maksta erinevaid hüvitisi, aga kui võtta kindlustuse üldpõhimõte, siis selleks on taastada kindlustusjuhtumieelne olukord. Enne töötuks jäämist oli inimene tööl ja see olukord tulebki taastada.”

•• Seevastu maksupoliitikast lähtudes ütles Pevkur, et töötaja seisukohalt pole vahet, kas inimene maksab tulumaksu või töötuskindlustusmaksu – väljaminek kaasneb mõlemaga. „Kui me räägime, et riigieelarvest peaks see raha tulema, siis riigieelarve koosneb samuti maksudest. See tuleks ju kah tööinimese maksudest,” lisas Pevkur.