Tragöödia sundis kaitseväge ekstreemsustest loobuma

Neliteist hukkunut nõudnud Kurkse rännak tõi kaasa olulised muutused kaitseväes.

 Kaitsejõudude peastaabi ülema kolonel Neeme Väli sõnul on kaitsevägi pärast Kurkses juhtunut oluliselt parandanud oma väljaõppesüsteemi, et viia miinimumini õnnetusjuhtumite arv ja tagada maksimaalne julgestus.

“Palju tööd on tehtud õppemetoodika osas, kindlasti aitab kaasa instruktorite pidev koolitamine ja range ohutusnõuete järgimine väliharjutustel,” lausus Väli. Pärast Kurkset pole väljaõppe käigus hukkunud ükski kaitseväelane.

“Inimliku vea tõttu tekkinud õnnetusi saab viia miinimumini, kuid mitte välistada. Kurkse on tragöödia, mida ei tohi unustada ning mis tuletab meelde, et julgus sõjalises mõttes ei ole võrdne hulljulgusega,” nentis Väli.

Pärast Kurkset karmistas kaitsevägi peaaegu kohe väliharjutuste korraldamise reegleid. Kõigist õppustest tuli mõnda aega informeerida isegi peastaapi. Siiani tuleb iga harjutust planeerides ja korraldades rangelt järgida kehtestatud ohutuseeskirju. Julgestuseta selliseid veerännakuid ette võtta ei tohi.

Välistada ei saa kunagi

Rahuoperatsioonide väljaõppekeskuse väljaõppesektsiooni ülema major Hando Tõevere sõnul ei saa siiski ka praegu sajaprotsendiliselt väita, et Kurkse-sarnaseid õnnetusi enam ei kordu. “Loogiliselt võttes on õnnetuste tõenäosus ju alati olemas,” tõdes Tõevere. Samas ei näe väljaõppekavad Tõevere sõnul ette ekstreemsusi, mille puhul riskifaktor oleks ülemäära suur. Tagantjärele analüüsides hindab Kurkse õnnetuse toimumise ajal väljaõppega mitte seotud olnud Tõevere, et õnnetus sai toimuda üksnes liigse enesekindluse tõttu. “Liigsest enesekindlusest tingituna ei pööranud rühmaülem piisavalt tähelepanu võimalikele ohtudele.”