Jah, rootslased panid omal ajal nende treeningumeetodite ja süsteemi kui terviku peale meeletu raha, kuid see film näitab, kuidas oleme jõudnud sellisesse punkti, kus inimesed hakkavad katki minema. Ma nimetan neid tehnoloogiliselt arendatud inimesteks, keda siis kasutatakse süsteemi osana.

Spordisüsteemid on riigiti ju erinevad.

On riigid, kus sport on süsteemne. Inimene tuleb süsteemi sisse ja see pole nii ainult totalitaarsetes riikides, vaid näiteks ka Saksamaal. Inimene läbib noorteklassi ja kui ta on andekas, ootab teda ees valmis süsteem, kus on koos teadus, tehnoloogia, meditsiin, igasugused taastumisvõimalused ja viimase peal treeningumetoodika. Eestis otsustati aga 1990-ndate algul, et sport ei ole enam riiklik asi. Teisisõnu – on arengu- ja on toetussüsteemiga riigid. Eesti kuulub viimaste hulka.

Edasi lugedes saab teada, milline brošüür pani Jaanus Kriiski palgalise treeneri ametist loobuma ja kes oli selle taga. Ühtlasi saab teada seda, milline karistus on tema hinnangul dopinguga vahelejäämisega võrreldav.