Treener meenutab: poiss polnud ju õlakaitsmeidki näinud

Treener Tom Mason räägib, mis oli Hundile jalgpalluriks kasvades kõige raskem.

Margus Hundi jalgpallurikarjääris on täitnud olulist osa tema treenerid Southern Methodist Universityst (SMU). Kaitseliini treener Tom Mason on üks neist, kes on aidanud Hundil areneda kõigest mõne aastaga NFL-i jalgpalluriks. „Teadsime, et temalt ei saa kohe suuri tegusid oodata — poiss polnud ju elus varem õlakaitsmeidki näinud!” meenutab Mason Hundi karjääri algust. „Teadsime, et peame olema kannatlikud.”

Hunt treenis SMU-s lausa kuninglikes oludes. Euroopas on ainult tipp-profimeeskondadel sellised treeningutingimused. Ülikoolilinnakus asuvas baasis on eraldi tehismurukattega 32 000 istekohaga peastaadion ja muruväljakuga treeningustaadion.

Peale selle on õppurite käsutuses treeningutoad, 600-ruutmeetrine täisvarustusega jõusaal, massaaži- ja ravitoad, varustuseruumid, kus kogu nende varustust pestakse ja hoitakse, koosolekuruumid, mis on varustatud tipptehnoloogiaga, puhketoad, õpitoad ja ka
psühholoog.

Meedia pidev surve

Üksnes sellistest tingimustest siiski ei piisa, et kasvatada head jalgpallurit. Vaja on palju tööd. Mis oli Masoni arvates Hundi jaoks kõige raskem? „Lihtsalt selle mängu ja nende reeglite selgeks õppimine,” arvab Mason. „Meie mängisime oma meeskonnas umbes 60 erineva variatsiooniga. See tähendab, et on palju väikesi tehnilisi üksikasju, mis tuleb meelde jätta.”