Foto: Hendrik Osula

••TÜ kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, kuidas on kliinikumis tänane (eilne – toim) streigipäev esimeste tundide põhjal läinud?

Tsiviliseeritult ja rahulikult. Keeruline on öelda, kas see on kulgenud plaanipäraselt, aga oleme streigi korraldajatega kokku leppinud, et käimasolevat ravi – ka ambulatoorset – ei katkestata.

Kokku oli tänaseks (eilseks – toim) kinni pandud 1883 arstiaega, pärastlõunase seisuga oli tohtri juures käinud 1369 inimest, seega võin öelda, et toimus umbes kolmveerand vastuvõttudest.

••Mida loodate streigiga saavutada?

Usun, et see on oluline võimalus pöörata ühiskonna tähelepanu sellele, et Eesti tervishoid pole sellise rahastamisskeemiga jätkusuutlik. Streik näitab, mis juhtub mõnede aastate pärast, kui midagi ei muutu: siis jääbki äkki ära veerand vastuvõttudest, sest meil pole piisavalt arste ja õdesid.

Meile on olukorda selgitanud nii omad kui ka võõramaised prohvetid, näiteks tegi WHO (maailma tervishoiuorganisatsioon – toim) 2010. aastal uuringu meie tervishoiu jätkusuutlikkusest ja laitis seda ning kordas uuringut eelmisel aastal, mil leidis, et midagi olulist pole paranenud. Omakorda aasta hiljem käib meil nüüd streik.

••Kui suur on praegu reaalselt kliinikumi arstide, õdede ja hooldajate koormus?

Formaalselt öeldes ei tööta meil keegi rohkem kui ühe kohaga, millele lisanduvad seadusega lubatud ületunnid. Iseasi, kui intensiivse tööga kellegi aeg on täidetud.

••Kui suur on praegu kliinikumi arsti töötasu?

Meie arsti keskmine brutopalk oli eelmisel aastal 2140 eurot, mis varieerub erialati. Lepingulisest tunnitasust tulenev palk oleks pea poole väiksem ja rohkem ei maksta arstidele mitte humaansetel kaalutlustel või sõbramehe poolest, vaid seetõttu, et nad teevadki rohkem ja intensiivsemalt tööd.

••Kui palju õdesid ja arste käib teistes haiglates või ka välisriikides tööl?

Meil puudub selle kohta adekvaatne statistika. Teame, et arstid käivad Võrus, Valgas, Rakveres, kuid me ei oska öelda, mitu tundi nad seal töötavad. Teame, et paljud väiksemad haiglad sellistest gastrolööridest elatuvadki, sest oma arstide osakaal on mujalt tulijatest juba väiksem.

••Jah, teame ju, et näiteks Rakvere haiglas oma lastearsti polegi.

Jah, ma tean, et mitmeski Eesti haiglas on n-ö oma arste vähem kui külalisesinejaid. See on mitut moodi ohtlik: kui meile tuleb mujal pika valve teinud arst, kes pole puhanud kohustuslikku 11 tundi, on see kvaliteedirisk. Ka teistele haiglatele pole see jätkusuutlik lahendus, sest selline arst tuleb, teeb oma valve ära ja ravi järjepidevus võib olla ohustatud.

••Miks ei liitunud kõik TÜ kliinikumi õed streigiga?

Ilmselt on üheks oluliseks põhjuseks majanduslikud olud. Vastavalt seadusele streigi ajal palka ei maksta.

Arstile ei ole nädala või kahe palgaga riskimine ilmselt eriline majanduslik hoop, kuid õed on selles suhtes oluliselt tundlikumad, olles mõnigi kord pere ainsad palgateenijad. See on ka solidaarne käitumine, sest arst streigib, kuid vastuvõtuõde saab endiselt palka.

••Kui suur on kliinikumi õdede palk?

Õe keskmine brutopalk oli meil mullu 955 eurot ning selles summas on nii seadusest tulenevad lisatasud kui ka võimalikud intensiivsustasud. Riikliku tunnitasu põhiselt tuleks õe palgaks umbes 680 eurot.

••Streigi pikkuse puhul on räägitud kuni kahest kuust. Kui kaua on valmis kliinikum streikima?

Kui sel nädalal kokkuleppeid ei saavutata, siis peaks streik järgmisel nädalal laienema statsionaarse ravi osakonda.