„Peame veel aru, kas anda need keskkonnaministeeriumile, valitsusele või riigikogule. Oleneb, milliseks olukord kujuneb, aga veel niipea ei kavatse me üleskutset maha võtta,” ütles looduskeskuse juhataja Ants Talioja Päevaleht Online’ile ja lisas, et kui selgus saabub, siis teavitatakse sellest kindlasti nii allkirja andnuid kui ka avalikkust.

Nõiakaev asub Nabala lubjakivimaardla alal, kus aktiivse tarbevaru suurus on veidi üle 52 miljoni kuupmeetri ning juba aastaid tegutsevad arendajad seal karjääride avamise nimel.

Õige pea saab veebi üles ka Tuhala päästesaidi inglisekeelne variant, kus saab samuti toetust avaldada. Talioja sõnul ei jäänud nõiakaevu kaevanduste eest päästmiseks muud üle kui toetushääli koguma hakata – kirjade saatmisest erinevatele ametnikele pole tulu tõusnud.

„Oleme teinud avalikel aruteludel igasuguseid ettepanekuid, aga neid lihtsalt ei arvestata. Mis siis veel aitab? Tore on vähemalt see, et nelja valla juhtkond ja sealsed inimesed hoiavad kokku,” selgitas Talioja. Tema sõnul oli kunagi plaanis organiseerida Nabala karstiala päästmiseks inimkett, aga ideest asi kaugemale ei jõudnud, sest vajaliku inimhulga kokkusaamine olutunuks ülejõu käivaks. Piketi korraldamisele pole Talioja veel sügavamalt mõelnud, aga ta kinnitas, et ka see on üks võimalik abinõu.

Võimalust, et lubjakivikaevandus ja nõiakaev koos 16 küla inimeste puurkaevudega koos eksisteerida saaks, Talioja sõnul ei ole, sest karstiala on ettearvamatu ja keegi täpselt ei tea, mida kaevandamine kaasa toob. Kindel on tema sõnul aga see, et rohkem kui tuhandes ümbruskonna kaevus vett enam ei oleks, rääkimata nõiakaevust.

„See saaks olema hullem kui Ida-Virumaal, kus on kaevanduste ümber kaevudes veetase alanenud 30 km raadiuses,” sõnas Talioja.