Uuest aastast peaks välismaal õppida soovijate hulk suurenema, kui mitmed Euroopa Liidu koolide koostöö, välismaal õppimise võimaluste ja tööturuga seotud programmid koonduvad ühe mütsi alla.
Õpilasvahetus on üks aladest, mis elukestva õppe programmi juurutades raha juurde saab, ütles SA Archimedes juhatuse liige Rait Toompere. Nii on järgmisel aastal ülikoolidele eraldatavat raha tänavusega võrreldes peaaegu kaks korda rohkem. Toompere sõnul võiksid tudengid ise aktiivsemad olla.
“Selleni, et saame öelda, et meie ülikoolid on rahvusvahelised, on siiski veel väga pikk maa, sest praegu on vaid üks kuni kaks protsenti tudengitest välismaal õppimas käinud,” ütles Toompere.
Erasmuse õpilasvahetusprogramm saab jaanuarist raha juurde ning selle kaudu saavad tudengid lisaks välismaal õppimisele seal ka praktikat teha.
Uus programmi sisaldab nelja põhilist allprogrammi: kooliharidus, kõrgharidus, täiskasvanuharidus ning seni eraldi olnud kutseharidus.
Toompere sõnul muudab programmide ühendamine raha taotlemise kergemaks, kuna kogu info on ühes kohas.
Väikeprojektid lihtsamaks
Oluliselt lihtsamaks peaks muutuma ka väikeprojektide tegemine, teiste seas näiteks koolidel. Nende populaarsete väikeprojektide raames ei maksta palka, kuid kaetakse tegevuskulud. “Kui seni pidid nad väikese grandi (toetusraha – toim) saamiseks tegema väga täpse eelarve, siis nüüd taotletakse kindlat summat,” selgitas Toompere. “Kui see on väiksem kui 10 000 eurot, siis kontrollitakse tegevust ja selle kvaliteeti, aga nii täpselt finantspeensustele ei keskenduta, sest palka ju niikuinii ei maksta.”
Just kooliharidusprojektide tegemisel on Eesti Euroopa Liidus esirinnas. “Meil on üle 600 kooli ning projektides osaleb aastas üle kuuendiku neist,” ütles Toompere. “See on kindlasti kõige parem näitaja Euroopas. Samas on sellised projektid meie koolide ainus võimalus saada raha rahvusvahelise koostöö jaoks.”
Praeguse Leonardo keskuse juhataja Ramia Allevi sõnul on ühinemine kasulik, sest loob programmide sünergiat.
