Pärast viimaste ajateenijate lahkumist Pärnu jalaväepataljonist ei ole väeosa mundrikandjatest sugugi tühjaks jäänud – juba nädal aega lihvivad Pärnu kasarmutes ja õppeklassides oma sõdurioskuseid sel suvel scoutspataljoni ridadesse värvatud tulevased elukutselised sõdurid.

Oma olemuselt ei ole Pärnus õppivatele sõduritele antav väljaõpe midagi väga erisugust ajateenistuses tavapäraselt õpitavast – eelkõige on tegu vaid kunagi õpitu ülekordamisega. Kordamiseks on ka põhjust – kuigi lõviosa tulevastest profisõduritest on värvatud viimasel aastal ajateenistuses olnute hulgast, on ka mõned, kes teenisid aega juba kümme või enam aastat tagasi. Ning kuna relvad ja õpitav on rohkemal või vähemal määral kõigi jaoks muutunud, ongi Pärnus alanud kursusel eelkõige ühtlustav mõte.

“Esimese nädala põhjal oleme õppuritega väga rahul,” nentis kursuse ülem leitnant Villiko Nurmoja rahulolevalt. “Teise päeva hommikul tulid kaks ja ütlesid, et on vist oma elukutsevalikuga väheke puusse pannud,” lisas ta muiates. Ajateenistusest tuttav kasarmukord tundunud neile ilmselt vastuvõetamatu ning mehed saadeti koju. Praegu jätkab Pärnus õpet 69 meest ja üks naissoost tulevane kaadrisõjaväelane.

Koolipingist püssi alla

Viimast võibki pidada kursuse tähelepanuväärseimaks liikmeks. Viljandist pärit Sirle Kukk otsustas pärast keskkooli loobuda varasemast plaanist põllumajandust õppida ning saada hoopis elukutseliseks sõjaväelaseks. Ning see otsus sündis ta peas ilma sõjaväega mingitki kogemust omamata.

Ajateenistusse tal minna ei võimaldatud, kuigi soov selleks oli tal olemas, ja nii ei jäänudki muud üle, kui kohe elukutseliseks pürgima hakata.

“Kuna ühelgi väeosal ei olnud võimalik sobivaid elutingimusi anda, siis ei olnud neil võimalik mind aega teenima võtta,” rääkis ta.

Pärast esimest nädalat tundus valitud tee talle veel täiesti õige valikuna ja hirm, kas ta ikka meessoost kursusekaaslastega füüsiliselt sama tugev on, ei ole põhjendatuks osutunud.

“Sõbrannad muidugi arvavad kõik, et ma olen väheke hulluks läinud. Nemad sellist elukutset ei valiks,” muigas Sirle.

Väeosa tegutseb Pärnus edasi

•• Elukutseliste sõdurite väljaõppe osaliselt Pärnusse toomine on lahendanud hetkel kaks probleemi.

•• Esiteks on tulevastel profisõduritel lahedamad elutingimused, kui neil Paldiskis oleks ja teiseks annab see tööd pärast ajateenijate koolitamise lõppu Pärnu pataljoni ohvitseridele ja allohvitseridele.

•• “Kursuse läbiviimisel saab Pärnu pataljoni isikkoosseis sajaprotsendiliselt tööd,” selgitas Pärnu pataljoni ülem major Margus Rebane.

•• “Meie huvi on Pärnu patal-jonis seda väljaõpet teha nii kaua kui võimalik, sest siin on kindlasti selleks väga head tingimused,” lisas rahuoperatsioonide keskuse teabeohvitser nooremleitnant Agu Karelsohn.